Eesti naine, ole euroopalik naine!

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi saadik, soolise võrdõiguslikkuse komitee liige

Nii et naine on risk, aga mees mitte - just sellise seisukoha võib arvamusest välja lugeda.

Meeste riskid

Ometi hinnatakse meeste käitumist märksa riskantsemaks (kohati lausa enesehävituslikuks) - näiteks tarbivad mehed rohkem alkoholi ja neid sureb rohkem vägivaldsesse surma. Kui Eesti Konjunktuuriinstituudi alkoholiteemalises uuringus osalejatelt küsiti alkoholi tarbimise kohta viimase seitsme päeva jooksul, vastas jaatavalt 77% meestest ja 61% naistest. Statistikaameti andmeil aastatel 2001-2009 suri alkoholiga seotud haiguste tagajärjel 382 meest ja 129 naist.

Need ja paljud teised andmed sunnivad kahtlema naiste suuremates riskitegurites ning küsima, kas mehed ikka panustavad ettevõtte hüvanguks pikaajalisemalt. Eelnimetatud viisil arvajatele tahan meelde tuletada ka statistikat tervena elada jäänud aastate kohta, mis Statistikaameti 2009. aasta andmete kohaselt oli meestel 54,8 aastat ja naistel 59 aastat. Ehk tuleks hoopis meestele, kes oma tervisega pillavalt ümber käivad ja sellega ka ühiskonnale nii vajalikku tööjõuressurssi hävitavad, kehtestada madalam palk? Ikkagi suurem risk, pluss tervisekulud peale selle.

Naised ärijuhtidena

Niipalju siis riskist ja palgast, täpsemalt - selle arutelust Eesti moodi. Euroopas arutletakse teiste küsimuste üle, nt naiste võimaluste üle ärijuhtimises. Olen seotud Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni koostatud vastava raporti ettevalmistamisega vastuvõtmiseks.

Teema on aktuaalne, sest ühelt poolt tõstatab see küsimuse inimkapitali paremast kasutamisest majanduskasvu tagamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks, teiselt poolt näitab ära kitsaskohad: juurdepääs tööturule, töö- ja pereelu ühitamine, sooliste stereotüüpide püsimine jne.

Eelpooltoodud jutu naiste riskiteguritest võiks just viimatimainitu alla arvata.

Kui naisjuhtidest rääkida, siis nende riskitegurid võivad peituda hoopis mujal, nt tuleneda sotsialiseerumise käigus kujunenud hoiakutest. Küsigem, millisena kasvatatakse pisikesi tüdrukuid? Olema õrnad, abivalmid ja hoolitsevad teiste suhtes, mitte aga iseseisvad, esilepürgivad ja otsustusvõimelised. Viimast kolme omadust peetakse kasvatusprotsessis pigem poiste pärusmaaks.

Karjääriredelil kuluvad ära aga just need iseloomuomadused. See muidugi ei välista abivalmidust ja hoolivust, aga kindlasti ei saa emalik hoolitsus alluvate eest olla naisjuhi peamine prioriteet. Kui nii, siis võibki päev kuluda, piltlikult öeldes, peasilitamisele.

Et naised suudavad olla head juhid, näitas ka McKinsey & Company  poolt (andmetele viidatakse ka eelmainitud raporti projektis) 2010. aasta septembris läbi viidud uuring, mis hõlmas 1500 äriliidrit kogu maailmast. Rõhutada tahan uuringu järeldust - naiste suurem esindatus juhtide seas soodustab ettevõtte tulemuslikkust, suurendab efektiivsust ning toob kaasa paremad majandustulemused.

Mida ette võtta?

Kuidas siis teha nii, et andekad ja tegutsemistahtelised naised tõuseksid ettevõtete tippu? Üheks vahendiks eesmärgile jõudmiseks on kvootide kasutuselevõtt. Rõhutan: kvoodid on vahend, mitte eesmärk iseenesest, kuid kahjuks Eestis mõjuvad need nii mõnelegi mehele ja naisele kui härjale punane rätik, seejuures sisusse süüvimata.

Esirinnas on siin Norra, kus juba 2003. aastal võeti vastu seadus, millega kehtestati börsil noteeritud ja rohkem kui 500 töötajaga ettevõtete juhatustes naiste esindatuse miinimummääraks 40%. Hispaanias, Prantsusmaal ja  Hollandis on püstitatud eesmärgiks jõuda sellise tähiseni 2015. aastaks. Asja üle arutlevad Belgia, Itaalia, Saksamaa jmt. Aga Eesti? Meie räägime siin tõsimeeli naistest kui riskitegurist?!

Öelda, et kvootidest ei ole abi, on võhiklikkus. Võtame Hispaania, kus 2008. aastal oli naisi ärijuhtide seas 6,6%, 2010. aastal aga juba 11%.

Muidugi ei ole kvoodid n-ö ainuke päästerõngas, vaid soolise võrdõiguslikkuse edendamine (sh ettevõtluse kõrgematel tasanditel) sisaldab endas ka teisi meetmeid. Nimetagem siis need: paindlikud töötingimused, soolise võrdõiguslikkuse küsimuste oluliseks pidamine juhatuste ja nõukogude poolt ning sellega tegelemine (nt pidev monitoorimine), vastavad programmid naiste kui potentsiaalsete juhtide julgustamiseks, mentorluse ja laiemalt koolituse edendamine (nt lapsepuhkuselt tulevatele naistele), personalijuhtimise põhimõtete ülevaatamine, naiste edutamise programmid jne jne.

Ka ettevõte ise saab palju ära teha. Näiteks Deutsche Telekom seadis endale vabatahtlikult eesmärgiks saavutada 2015. aastaks naisjuhtide osakaaluks 30%. Kus on Eestis sellised algatused?
Seega on võimalusi nii riigi ja ettevõtte kui ka indiviidi tasandil. Oluline on tahe jätta seljataha keskaegsed tavad ja mõtteviis. Naistest kui riskiteguritest rääkimine ei näita meie tahet, pigem alandab nii meest kui ka naist. Sellisel lähenemisel pole euroopalikkuse mõõtmega küll midagi pistmist. Niisiis, saagem euroopalikuks ka soolise võrdõiguslikkuse küsimuses.

[esiletõste]

SIIRI OVIIR: Ehk tuleks hoopis meestele, kes oma tervisega pillavalt ümber käivad ja sellega ka ühiskonnale nii vajalikku tööjõuressurssi hävitavad, kehtestada madalam palk? Ikkagi suurem risk.

[Esiküljepidi tekst:]

Siiri Oviir koos oma Portugali kolleegi  Edite Estrelaga vastab pressikonverentsil ajakirjanike küsimustele.

Jaga |