Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine kõrvaldab pikaaegse ebaõigluse

Tahaksin hetkeks peatuda kahel olulisel pöördepunktil, mis kohalike omavalitsuste, sedakaudu ka kohalike inimeste eluolu tuntavalt mõjutanud. Neist ei ole ülearu palju räägitud, sest muud, emotsionaalsemad teemad lainetavad igapäevaselt üle, aga ometi on nad olulised. Võib-olla tulevaste uute suuremate omavalitsuste alguse juures on need veelgi olulisemad kui senises argipäevas. Kahe eriilmelise tähtpäeva vahele jääb enam kui kaheksa aastat ehk tervelt kaks valimisperioodi.

Valus kärbe omavalitsustele

Esimene tähtpäev jääb 2009. aasta veebruarikuusse, kui majanduskriisis lahendusi leida püüdev valitsus ja Riigikogu eelarvekulude koomaletõmbamiseks teid ja võimalusi otsisid. Kindlasti tuleb ka täna au anda keerulises majandussituatsioonis raskeid otsuseid langetanud kogudele tervikuna, kuid kindlasti ei ole võimalik isegi tagantjärele aru saada, miks püüti lahendusi leida valdade ja linnade tulubaasi kärpimise hinnaga. Arvan ka täna, et selline valik oleks olnud välditav. Kärpimisele läks omavalitsuste eelarvetele laekuv tulumaksu osa ja ka tasandusfond ehk omavalitsuste eelarvete ühtlustamiseks mõeldud vahendid. Tulemuseks oli see, et kohalike omavalitsuste tulubaas kukkus aastal 2010 enam kui 17% ning selle, pealtnäha lihtsa kärpe tulemusel vähenes omavalitsuste tulu enam kui 50 miljoni euro võrra aastas. Omavalitsuste jaoks ja kohapealse elukorralduse mõõtmes on see lõppkokkuvõttes väga suur raha, sest igal aastal on seetõttu jäänud 50 miljoni euro võrra parandamata teid, remontimata lasteaedu ja koole, rahastamata huviharidust ja sotsiaalhoolekannet.

Mõistagi on kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud taotlenud ebaõiglase kärpe tühistamist ja tulubaasi taastamist. Kuni eelmise aasta novembrini, kui valitsus vahetus, neid ettepanekuid arvesse ei võetud. Miks? Alati on olnud käepärast vastus: raha ei ole! Tegelik traagika on aga selles, et mida aasta edasi, seda raskem on kunagi ammu tehtud viga parandada. Ja nii saavadki ajutiselt, olgu kasvõi majanduskriisist välja aitamiseks mõeldud kärped, alaliseks tegelikkuseks, kust väljatulek nõuab iga aastaga järjest rohkem ja rohkem pingutamist.

Sest aeg lisab iga aastaringiga üha uusi küsimusi, mille lahendamist pole samuti võimalik edasi lükata. Iga venitatud aastaga kasvab lahendamata küsimuste koorem, ning seda enam väärib tähelepanu see hetk, kui valitsuskoalitsioon peaministri eestvedamisel on valmis igivana probleemi lahendamist oma südameasjaks võtma ja kunagi ammu teiste poolt tehtud ebaõnnestunud valikuid parandama asuda.

Uus valitsus tõi positiivse muutuse

Kui kasutada sama tähtpäeva terminit, mida eespool kasutasin, siis siit tulebki teine ehk 2009. aasta miinusmärgiga tähtpäeva kõrvale hoopis optimistliku tooniga maamärk, mida tasub teada ja meelde jätta – kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamise otsus aastaarvuga 2017. Tõsi, selle tähtpäeva tulek vuhiseb täna veel õhus, täis tulemise hoogu ja tõenäoliselt saab täisjõu 2017. aasta jõuludeks koos järgmise aasta riigieelarve otsustega. Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamise aegrida peaks järgmise kolme aasta vaates lisama linnade ja valdade tulubaasi 30, 45 ja 55 miljonit eurot. Kui neile summadele mõttes lisada kasvõi omavalitsuste ühinemistoetuste summad, siis kindlasti on, millele 2018. aasta riigieelarve ehk praeguse valitsuskoalitsiooni esimesele päris oma eelarve tegemisele optimistlikult kaasa elada ja pöialt hoida. Igas Eestimaa nurgas, linnas ja vallas. Kõik need summad on ette nähtud selleks, et nende toel kohapealset initsiatiivi toetada ja kohapealset elu arendada.

Kahtlemata on kohalike omavalitsuste paljude piirkondade inimeste elus praegu oluliste muudatuste aeg. Valmistume linna- ja vallavolikogude valimisteks ning paljudes Eestimaa paikades valime volikogusid märgatavalt suurema ulatusega otsuste tegemiseks kui seni. Omavalitsused muutuvad suuremaks, vallad liituvad valdadega, linnadega liituvad naabervalla külad ja alevid, ning piiride kaugemale nihkudes püüame harjuda mõttega, et edaspidi tuleb kokku saades otsuseid teha suuremale ringile ja suuremas ringis kui seni olime harjunud. Muidugi soovime, et uuel, suuremal omavalitsusel oleks indu ja jaksu enamaks kui varem. Seetõttu on valitsuskoalitsiooni poolt omavalitsuste tulubaasi taastamise ja tugevdamise otsused kindlasti oluliseks märguandeks ning toeks meie inimestele, linnadele ja valdadele, näidates, et kohapealsesse algatusse usutakse, sellele loodetakse ja seda toetatakse. Keskerakond usub, et kõige õigemad otsused tehakse linnades ja valdades kohapeal, kõiki olulisi küsimusi koos arutades ja tulevikku targalt vaagides.

Nii luuaksegi optimistlikku tulevikku.

JÜRI VÕIGEMAST,

Eesti Linnade Liidu tegevdirektor,

Rapla vallavolikogu liige aastast 1989

Jaga |