HARJU TÄNAVA ERI: Harju tänav ei saa ikka veel rahu

Jüri Kuuskemaa,      29. märts 2006


Mäletan hästi viimase kolmekümne aasta vältel esitatud projekte Harju tänava moodsaks uushoonestamiseks. Tänan tagantjärele NSV Liidu vaesust, et ei saanud asja seitsme betoonkarbiga muuseumikvartalist, gigantse kunstihoone Kuldlõvi-nimelisest, kuid Klaasmammutiks tikkunud projektist, hotell-pilvelõhkujast Niguliste kõrval.
Tänan ka uuemaid kinnisvaraarendajaid, kes pakkusid välja absurdini küündivalt suurejoonelise garaa˛majade projekti, mille kohaselt Harju tänava läänekülje sokliks saanuks autoladu 170 Hummerile-Bummerile, selle kohale aga hetkemoe kohane klaasseinalisus.
Uusehitise projektsiooni ekraanil nähes sai ilmselgeks, et on oodata umbes seitsme uue de la Gardie kaubamaja tulekut, mis varjaksid Harju tänaval vaated Nigulistele, Rootsi-Mihkli kirikule, Kiek in de Kökile, Rüütli tänava viilmajadele, Toompeale.
Neile, kes Vabaduse väljaku poolt piki Harju tänavat vanalinna siseneksid, tekiks vanalinnas viibimise tunne alles Kullassepa, Kuninga ja Niguliste tänavate sõlmpunktis.
Kahe aasta eest toimunud referendumit Harju tänava hoonestamise või taashaljasalastamise asjus on kriitikud nimetanud ebaesinduslikuks, kuna osales vähem kui 10 000 tallinlast.
Ent 87 protsenti vastanuist oli vaadete kinniehitamise vastu.
Muidugi on lahti kaevatud ja seejärel unarusse jäetud Harju tänava praegune läänekülg Tallinnale kestvaks häbiplekiks. Kuid pigem püsigu võsastuda lastud ja murenev «9. märtsi nimeline Pompeiji» koos labaste «õllekoplite» platvormidega kui sulgeda vaated naabruses säilinud ajaloolistele ehitistele karjuvalt sobimatute «kasuliku pinna ruutmeetritega», mille nn eksklusiivsete äripindade odavat tööstusehituslikkust keel ei paindu arhitektuurikski nimetama.
(Postimees 21.02.2006)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)