EESTI MAARAHVA V KONGRESSI OTSUS HARIDUSPOLIITIKA KOHTA

Maarahva Kongress on veendunud, et kui hoiame elus väikesed maakoolid, säilib elu ka meie külades. Hariduse korraldamisel ei tohi otsustajaks olla ainult raha.

Kool on kogukonna keskus, mis tagab piirkonna ja maaelu säilimise. Maarahva Kongress näeb ohtu, et koolide sulgemisega muutub haridus paljudele lastele aina vähem kättesaadavaks ning inimesed on sunnitud järjest enam suurlinnadesse elama suunduma. Külad tühjenevad, sest perekonnad on sunnitud kolima sinna, kus on koolid. Meie riigi ja rahva püsimajäämise seisukohalt on hädavajalik säilitada normaalne ja tänapäevatingimustele vastav elukeskkond kõikjal üle Eesti. Eesti on liiga väike ja meid on liiga vähe, et lubada endale ääremaid.

Vaid mõne aasta eest suleti kümneid lasteaedu. Täna näeme, kuivõrd lühinägelik see oli - lasteaiad tuleb nüüd uuesti ehitada. Kas tõesti soovime sama viga nüüd koolide peal korrata?

Täna, majanduslanguse ja tööpuuduse tingimustes on eriti oluline, et kõik lapsed saaksid sooja koolitoitu, võiksid käia muusika-, kunsti-, tehnika- või spordiringides, saada tuge õpingutes. Riik peab laiendama õpilaskodusid ja rajama pikapäevakoole, et toetada eriti rasketes oludes peresid. Meie laste võimed on Eesti suurim rahvuslik rikkus, nende väljaarendamata jätmine on aga kuritegu, mida tulevased põlvkonnad ei andesta.

Maarahvas seisab väikekoolide eest. Tänane valitsus on seisukohal, et väikestel gümnaasiumidel ei ole sisu. Reformijate arvamuse kohaselt ei tohi olla ühtegi gümnaasiumi, kus ei oleks 2-3 paralleelklassi ja kolme õppesuunda. Selle tagajärjel suletakse suur osa väikesi gümnaasiume maal ja äärelinnades. Allesjäävad koolid muutuvad suurteks „õppekombinaatideks". Väikeses koolis on võimalik saada väga head haridust, kui õpilasel on selleks võimekust ja soovi. Maagümnaasiumide lõpetajad jätkavad edukalt õpinguid nii ülikoolides kui ka rakenduskõrgkoolides. Samas ei ole gümnaasiumihariduse ainus eesmärk ülikooliks ettevalmistamine. Aina enam jätkavad noored õpinguid ka keskkooli baasil kutsekoolides, mis pakuvad aasta-aastalt paremat ja suuremate valikutega haridust. Maarahvas hindab ja toetab kutsekoolide arengut ning leiab, et gümnaasiumid ja kutsekoolid ei välista, vaid täiendavad üksteist. Me oleme seisukohal, et igal noorel inimesel peab olema võimalus õppida just tema soovide ja võimete kohaselt. Täiskasvanud õppijate kaasamiseks on kutsehariduses möödapääsmatu koostöös ettevõtjatega koostatud paindlike moodulpõhiste õppekavade rakendamine. Täiskasvanuhariduse juures on eriti oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele töötutele ja vajaliku hariduseta täiskasvanutele, sest põhihariduseta ei ole võimalik tänasel tööjõuturul konkurentsis püsida. Samuti on haridusvõimaluste pakkumine nii koolituste kui ka kvalifikatsioonitõstmise näol väga oluline enam kui aasta eest tööta jäänud inimestele. Inimeste kaasamiseks, ühiskonnast kõrvale jäämise vähendamiseks ning apaatsuse ärahoidmiseks on haridus üks parimaid võimalusi. Kahjuks on see siiani täiesti tähelepanu alt väljas.

Maarahva Kongress on vastu valitsuse plaanile välja valida kümmekond just neile sobivat kooli ja nimetada need ümber nn elitaarseteks riigigümnaasiumideks. Sellega alavääristatakse ülejäänud gümnaasiume ning tekib koolide kihistumine. Hea haridus hakkab sõltuma lapse elukohast, mitte võimekusest. On selge, et eelisarendatud riigigümnaasiumi ümber olevad teised koolid mõne järgneva aasta jooksul suletakse. Maarahva Kongress seisab selle eest, et iga laps saaks kodulähedases koolis väga hea ja konkurentsivõimelise hariduse.

Maarahva Kongress on vastu koolide ümberkantimisele erastruktuuride kätte. Munitsipaalkoolide müümise ja erastamisega ei ole tagatud lastele võimalus saada tasuta head haridust oma valla või linna koolis. Hoiatuseks on Keila koolide mahasahkerdamine, millele olid vastu nii lapsevanemad, õpetajad, maavanem, haridusminister kui ka õiguskantsler, kuid kahjuks sellele vaatamata toetab valitsus gümnaasiumide erastamist ja tasuliseks muutmist.

Maarahva Kongress peab väga oluliseks maamajanduse ja põllumajanduserialade enamat väärtustamist ning nende maine parandamist nii kõrg- kui ka kutsehariduse tasemel.

Maarahva Kongress nõuab tasuta kõrgharidust. Maarahvas on mures, et kõrgharidus on muutumas tasuliseks hüveks, mida saavad endale lubada ainult jõukamad. Aina suurem osa üliõpilastest peab maksma oma õpingute eest, leidma võimalusi elamis- ja õppimiskulude katmiseks. Olukorras, kus ülikooli astujate arv on vähenenud, on lubamatu, et riik on vähendanud ülikoolidele eraldatavaid vahendeid ja õppetoetusi. 39% noorte tööpuuduse olukorras on tudengitel aina raskem ka oma elamiskuludeks raha teenida ning niigi väikesed õppetoetused laienevad vaid kolmandikule tudengitest. Maarahva Kongress avaldab pahameelt, et õppelaenude kustutamine on valitsuse poolt lõpetatud, mis asetas paljud noored veelgi raskemasse olukorda. Maarahvas nõuab õppelaenude kustutamise taastamist!

Pidades tähtsaks meie laste tulevikku, Eesti Maarahva V Kongress:

1. seisab väikeste maakoolide eest. Iga laps peab saama kodu lähedal väga hea hariduse. Hariduse rahastamise juures tuleb arvestada, et iga väike kool on külaelu keskuseks ja kultuurikandjaks;

2. nõuab sooja koolitoidu tagamist kõikidele põhikooli-, gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele, samuti lasteaialastele vähemalt koolieelsel aastal. Soe koolitoit tagab laste tervisliku arengu ja võimekuse õppida. Maarahvas ootab Riigikogult 2011. aasta eelarve lugemisel koolitoidu tagamist kõigile õpilastele;

3. seisab laste huvihariduse eest. Oluline on tagada kõikidele lastele ja noortele võimalus oma andeid arendada muusika, kunsti, spordi ja tehnika valdkonnas, ning on eriti tähtis, et need võimalused oleksid tagatud kõigile lastele, olenemata nende pere majanduslikust seisundist. Selleks peab valitsus kiiresti välja töötama huvihariduse rahastamise põhimõtted ning Riigikogu tagama juba 2011. aasta eelarvega rahalise toe huvikoolide rahastamiseks;

4. seisab maagümnaasiumide arengu eest. Gümnaasiumihariduse koondamine linnadesse sulgeb paljudele lastele edasiõppimise võimalused. Gümnaasiumide koondamise juures ei tohi määravaks olla ainult raha kokkuhoid ja õpilaste arv. Noori peresid ei tohi sundida maalt lahkuma haridusvõimaluste puudumise pärast;

5. on vastu koolide ümberkantimisele erastruktuuride kätte;

6. nõuab tasuta kõrgharidust kõigile võimekatele, sõltumata nende elukohast, varanduslikust seisust või vanusest. Haridus on Eesti rikkus ja ainult tänu väga heale haridusele on meil võimalik saada tugevaks heaoluriigiks.

Hoidkem oma Eestimaad!

Paides, 8. oktoobril 2010

Jaga |