Tuhat mõtet Euroopa Liitu mineku kohta

10. september 2003


Head lugejad!
Kesknädalas toimunud eurodebati vältel saime ligi 300 kirja Teie arvamustega Euroopa Liitu astumise suhtes. See, et avaldatud on pea kõik euroeitava sisuga kirjad, ei ole mingil määral toimetuse suund või valik teemakäsitluses. Selline on olnud Teie meelsus, sest saabunud kirjadest oli vaid kaks Euroopa Liitu pooldavad.
Tänan kõiki, kes oma arvamust avaldasid. Ka neid, kes ruumipuudusel ajaleheveergudele ei jõudnud.
Kersti Tuisk


Arvan, et väliseestlaste osavõtt referendumist pole õige. Esiteks ei saa me välistada tulemuste võltsimist ja teiseks elavad nad siiani neljakümnendates aastates, suure vihkamisega Venemaa vastu. Aeg on aga edasi läinud.
Tähtsaid, meie elu mõjutavaid otsuseid peame ikka ise vastu võtma. Kui me ei suuda Euroopa Liitu astumisega kaasneva hinnatõusu tagajärjel enam oma kommunaalmakse maksta, tõstetakse tänavale meid, mitte väliseestlasi.
Ellen Luha, Loo

Kõigil, kes pooldavad Eesti Vabariigi iseseisvust, on õigus. Me tuleme ka ise väga hästi toime, kui oma peaga mõtlema hakkame ega tantsi võõra pilli järgi. Mis on võõramaalastel üldse meiega asja? Miks muudkui kutsutakse ütlema JAH, kuid mitte EI? See on rahva järjekordne petmine. Miks näiteks Inglise ja Prantsuse koloniaalmaad tahtsid saada iseseisvaks, meie aga tahame iseseisvusest vabatahtlikult loobuda? Balti kett oli sel juhul asjatu.
Koidula Kurg, Valga

Kuidas võivad parteide juhid ja president ärgitada rahvast üles reetmisele, kutsudes inimesi hääletama ELi poolt ja Eesti iseseisvuse vastu? Eesti Vabariigi Põhiseadusele toetudes on isikud, kes töötavad Eesti iseseisvuse ja vabaduse vastu, kurjategijad. Enamikul neist on ELi põhiseaduse projektki läbi lugemata, rääkimata 10 000 seadusest, mis ühinedes kehtima hakkavad. Ja milliseid lollusi hakkavad välja mõtlema veel meie agarad euroametnikud! Kui ELis peavad olema sigadele mängimiseks pallid, siis meil võib-olla kästakse õpetada lambad pilli puhuma.
Lembit Vaab

Kas keegi meie riigis vastutab selle eest, kui ELi astudes seda lubatud head elu ei tule? Mulle tundub, et meie valitsus koosneb nii noortest inimestest, kes ei tea Eestimaa rahva elust midagi, rääkimata siis selle eest vastutamisest. Tahaksin enne oma surma näha ikka tõelist Eesti Vabariiki, praaegune on AS Eesti Riik.
Jaan Essenson, Põltsamaa

Meie elu keeb kui pudru kuuma pliidi peal. Nüüd on vaja hoolega jälgida, kas tuld juurde lisada või hoopis vähendada. Vaja toimida nii, et toit küpseks saaks, kuid põhja ei kõrbeks. Liigutada on vaja. Usun kindlalt, et ühelgi eestlasel ei ole Euroopa Liidu vastu midagi, kui Eestimaa iseseisvaks ja sõltumatuks vabariigiks jääks.
Hääletamisest nii palju, et inimestele, kes eri põhjustel kodudest liikuma ei saa, võiks valimisbuss hääletuskasti koju viia. Nüüd on ju bussikaampaaniad väga moes. Kuid võib-olla on see taotuslik, et suur osa rahvast valima ei saa, sest see osa hääletab viimaks ELi vastu?
Villu Laanemägi, Türi

Praegune, noortest koosnev Riigikogu ja ärimeestest ametkond viivad eesti rahva hävingule. Liivimaa kuningas Kaupo liitus katoliiklaste Saksa orduga, mis hävitas Liivi rahva … Kui meie liitume Euroopa Liiduga, viib see eesti rahva hävingule. Oleme praegu vaesuse piiril, siis jääme veel vaesemaks. Eesti järeltulev põlvkond, seisa omil jalul ja ära looda võõrale abile, mis on petlik ja teeb eesti rahva võõraste ärimeeste orjaks. Hääletamistulemusi võidakse võltsida, meie seda kontrollida ei saa.
Arved Visse, Põlvamaa

Härra Verheugen mainis midagi loodetavatest investeeringutest, mida olevat raske ilma ELi astumata saada. Välismaalased on juba praegu Eestis nii palju varasid endale investeerinud, et siin peale maa ei olegi enam millessegi investeerida. Seniajani ei ole investoritest puudus olnud. Mind huvitab, kuidas ELis maa maksustamisega lood on. Kas miljonäride uhked lossid ja vabrikute tootmisvõimsused on ka maksustatud või on seda ainult maainimese maalapike, mis talle nii kinnisvara kui tootmisvahend on?
Tahetakse muuta põhiseadust. Kas nii lihtsalt see käibki? Muudkui tee referendum ja asi nudi. Mis põhiseadus see on, mida nii kerge muuta on? Ja nii vähese informatsiooniga pean ma minema riigi ja rahva saatust otsustama?
Maimu Jõgi, Saaremaa

Eestis oleks ilma Kesknädalata polaaröö. Selles lehes saame ka meie, lihtsurelikud, oma mõtteid avaldada ja teiste arvamusi lugeda. Olen seda meelt, et Edgar Savisaar on ikka üks tõeline Eesti Kalev, kes ei jäta oma maad ja rahvast, vaid valutab südant nende pärast. Tema kongressi kõnet lugedes tuli mulle kõik nii tuttav ette, sest ka mina valutan juba üle kümne aasta Eesti elu ja tuleviku pärast südant. Olen nõus väitega, et Norra peaks meile ELi küsimuses eeskujuks olema. Ka meie, eestlased, tahame olla iseseisvad, mitte joosta ummisjalu järjekordsesse liitu.
Tõnisson

Kiidetakse, et kümne aastaga oleme EList saanud 5,7 miljardit abiraha. Elaniku kohta 34 krooni kuus. Kuid tegelikult kulus suur osa sellest rahast euronõudjate ja euroametnike koolitusele, ülalpidamisele, komandeeringutele ja sunniviisilisele eurotoodangu ostmisele, mille mujalt saanuks mitu korda odavamalt (näiteks traktoreid). Eesti loodetavat majanduskasvu seostatakse EList saadavate toetustega. Sotsiaalfondi, mis otseselt puudutab elanikke, läheb ainult 10%. Kuid eurorahadega turgutatakse esmajoones suurettevõtteid, millest valdav osa on juba väliskapitali käes.
Kõige rohkem kardab referendumi EI sõna poliitiline eliit, sest vastavalt põhiseaduse § 105 nõudele tuleb korraldada erakorralised Riigikogu valimised, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu poolthäälte enamust ei saa.
Georg Orm, Tallinn

"Jah" või "ei" - see peaks olema iga inimese enda otsustada, mitte pealesunnitud otsus. Miks sunnitakse ütlema "jah"? Miks võetakse maha euroeitajate plakatid? Miks need ei võiks olla eurojaatajate omade kõrval? Ärge materdage ega valage ükssteist solgiga üle, olge inimesed inimeste kõrval!
Mari

Omal ajal väitis ekssotsiaalminister Marju Lauristin, et ELi ei võeta kedagi enne, kui meie sotsiaalsed näitajad palkade ja pensionide näol on ligilähedased ELi keskmisele. Meil on praegu need aga kolm korda madalamad. Nüüd selgub, et sotsiaal-poliitilist küsimust ei ole üldse liitumislepingus, sotsiaalküsimused ja tervishoid olevat iga liikmesriigi oma asi. Praeguse europropaganda käigus räägitakse ainult hüvedest. Sellest, millest me ilma jääme, aga mitte sõnagi. Missugused maksud meile näiteks juurde tulevad? Ühte, mida mina kindlasti tean, on kinnisvara maks ja see ei ole mitte väike. Ja kui võetakse vastu ELi Põhiseadus, mis on ülimuslik Eesti Vabariigi Põhiseaduse üle, ei ole meil enam iseseisvat Eesti Vabariiki. Enamik seadusi ja määrusi tuleb Brüsselist ja aeg-ajalt muutume me Riikide Liiduks. Kui EL oleks vaid majandusühendus, nagu see asutamise algaastail oli, siis võiks ju sinna astumisega nõustuda.
H. Hain, Põlvamaa

Kesknädalast (13. august 2003) Ivar Raigi artiklit lugedes sain ammendavad vastused kõikidele mind huvitavatele küsimustele. Valitsus aga muudkui petab inimesi.
Keskerakond oli ainuke erakond, kes ka oma lihtliikmeilt ELi suhtes arvamust küsis. Minu arvates oleksid nii pidanud talitama kõik erakonnad. Isiklikult jään lootma, et ELi uks meile suletuks jääks.
Lembit Tähela, Isamaaliit


Rahvale ei ole avaldatud, kui suured saavad olema kulutused seoses ELi astumisega - liikmemaks + bürokraatiaaparaat ja esinduskulud. Kui me seda ei tea, ei saa hinnata kasulikkust kogu rahva seisukohalt. Ja kust leitakse raha liikmemaksuks, kas maksude tõstmisega? Juba 2006. aastaks on planeeritud üleminek eurorahale. Seejuures pole avaldatud, kas selleks sammuks on planeeritud rahvaküsitlust läbi viia. Olen väga rõõmus, et olete avaldanud palju euroskeptikute arvamusi, mis tunduvad mulle palju loogilisemad kui eurooptimistide ülbed ja pealiskaudsed kirjutised.
Kalev Peedumäe, Põlva

Eesti rahvast ei hirmuta niipalju hinnatõus - on varemgi hinnatõuse üle elatud -, vaid juba teine ülemlikkus, partorgid, kotipoisid … Meenutage möödunud sajandi aastaid - keegi ei tulnud siia midagi tooma, ikka saama. Hästi ruttu ja hästi palju. Kapitalismilahingud on veel ees. Sipelgat sõiduteel või krooksuvat konna konnatiigis võidakse mitte märgata, ilma nägemine võib osutuda vaid laulikute lauluks. Kas te usaldaksite kupjaid, kiltreid ja aidamehi, kui nad poeksid moonamehe ürpi? Rääkida tuleb asjast, mitte selle sisse juhuslikult tekkinud august!
Jaan Vahtra, Tallinn

Teatavasti on ELis sotsiaalpoliitika liikmesriikide korraldada. Kahjuks mõjutab Eestis pensionide suurust võimuloleva valitsuse ja Riigikogu nn poliitilised otsused. Kui valitsus täidaks seadust ja rahastaks teist pensionisammast riigi eelarvega, oleks võimalik koheselt tõsta pensione 250 krooni. Meie ultraparempoolne valitsus seda kindlasti ei tee.Valimiskabiin on koht, kus saame ka meie, pensionärid, vähemalt osaliseltki mõjutada oma edasist käekäiku. Kui usute lubadusi paremast elust, ütelge "jah", kui ei, näidake ülbitsejatele kätte nende koht, öeldes "ei".
Richard Jõgevamaalt

Mõneti tuttavlik olukord, võrreldes 1940. aastaga. Ka siis otsustati Eesti tulevik. Tagantjärele heidetakse ette, et rahvast eirati, ühtegi pauku ei lastud, lepiti esindajate otsusega ning loobiti lubadusi. Nüüd on "oma paugu" tegemine võimalik.
Tiiu Kallikorm, Põlva

Minu loogika järgi on EL nagu ühistu, kus on oma liikmed ning oma juhatus, kes paneb paika reeglid. Kui astume ELi, hakatakse meile reegleid välismaalt kehtestama. Kindlasti tuleb Eesti krooni asemele euro. Kas tõesti meile meie riik enam huvi ei paku? Üks õige eestlane EList ei unista, vaid laulab edasi, et eestlane olla on uhke ja hää … Eesti riik jäägu Eesti riigiks!
Hillar Kohv, Viinahaua

Arnold Rüütel oli 12 aastat tagasi laulva revolutsiooni tegelane. Nüüd lõi ta aga käed pr Ene Ergma ja hr Juhan Partsiga, et Eesti iseseisvust ja suveräänsust ELile läätseleeme eest maha müüa. Kas ajalugu kordub? Ma mõtlen 1940. aastat, mil Säre, Vares-Barbarus ja Ruus Eestimaa suveräänsuse NLiidule maha müüsid?
Otto Kaber, Keila

Meie juhid on endale silmaklapid pähe pannud, et mitte näha midagi muud kui Brüsselist saadavaid kullahunnikuid. Need silmaklapid aga takistavad märkamast ELiga kaasnevat halba. Õigustuseks räägitakse Venemaa-ohust, tegelik põhjus on minu arvates aga rahaahnus. EL on poliitilise eliidi projekt, mille tagajärjel tõuseb nende palk 80-350 tuhande kroonini kuus. Nii et kallis eesti rahvas, otsusta ise, kuhu oleme teel. Mina panen lootuse Jumala abile, sest Ta tegeleb iga inimesega eraldi. Mina vastutan oma valiku eest Tema ees ega soovi nuhtlemist.
Evi Anni, Raplamaa

Tundub, et valitsus on pikka aega selle nimel vaeva näinud, et meie rahva elu nii halvaks teha, et siis Euroopa Liidu näol haldjat näidata. Näiteks tõkestas Mai Treial Riigikogus pensionide tõstmise 200 krooni võrra, nüüd aga kirjutas ajalehes, kuidas ELis elu paraneb. Siiri Oviir kehtestas 2002. a oktoobris pensionäridele ja rasedatele tasulise hambaravi. Nüüd kirjutas temagi lehes, et ELis elu paraneb. Selliseid näiteid on ka paljude teiste poliitikute kohta tuua.
Valter Rull, Pärnu

Inimeste igapäevaelu puudutavad politsei- ja kohtuasjad, keskkonnapoliitika, kalandus, transport, energeetika ning turuküsimused on elualad, kus ELi riikidel iseseisvate otsuste langetamise õigust ei ole. Neil elualadel otsustatakse paljud asjad ühiselt ja kirjutatakse Brüsselist ette. Kallis eesti rahvas, peame säilitama oma iseseisvuse - maa, keele ja kultuuri.
Viive Mahla, Tõrva

Aastaid korrutati: õppida, õppida, õppida! Nüüd on mõistlik enne hääletussedeli kasti laskmist korrata: mõelda, mõelda, mõelda!
Kas meie rahva heaoluks on ikka kõik nõudmised korralikult paigas? Teame ju, et 1940. a jooksid mõned praeguste valijate vanemad ja vanavanemad ummisjalu Vaarmannide ja Lauristinide järgi, hüüdes loosungeid "Tööd ja leiba!". Tööst meil puudu ei olnud, leivast ka. Silku ning liha ei küsinud keegi, eks sellepärast olidki poeletid tihti tühjad, et Moskva jättis meile vaid saba ja sarved. Igal valijal on õigus mõelda vaba inimesena vabal maal, kas astuda ämbrisse või mitte.
Ants Kull, Tallinn

Väide, et Eesti elatustase on 42% ELi keskmisest ja liidu praeguse taseme saavutamiseks kulub meil 20 aastat ning võrdsustamiseks 30 aastat, on vale. Teise Eesti eaka elatusraha on kümnekordselt väiksem liidu keskmisest pensionist. 20-30 aasta pärast ei ole enam neid, kes sõimaksid täitmata lubaduste eest. Tahame normaalselt elada praegu. Kümme aastat sundvõlausaldaja rollis elamist on kuritegu, mida võimueliit soovib veel 30 aasta võrra vastavalt kavandatavale strateegiale "Säästev Eesti 21" pikendada. Umbes 300 000 eaka pügamine (aineline represseerimine) on ilmselge, sest 1990. a sotsiaalkindlustuskoodeksi aktsepteerimist ELi programmis ei ole. Euroliit ilma europensionita on nonsenss.
Aleksander Reben, Tallinn

On küsitav, milliseid hüvesid EL endaga kaasa toob. Kui hästi selle bürokraatlikud ahelad erakapitali isu täidavad ja millal mõõt täis saab. Süsteemi pidev täiustamine garanteerib tõesti efektiivse tootmise ja stabiilse kasumi, ent masinavärk tahab määrimist ja korrumpeerub nagu omaaegne sotsialistlik majandamine. Ega muu pärast lennanud uppi ELi esimene valitsus. Milliseid üllatusi võib oodata vormilt sotsialistlikult ja sisult kapitalistlikult süsteemilt, võib vaid aimata. Kuid et seda ka edaspidi putitatakse "vastavalt majanduslikele vajadustele", on ilmselge ja tehakse seda ei millegi muu kui tänaseks teadaolevate "vooruste", "õiguste" ja "suveräänsuse" arvel. Tehakse järjepidevalt, ajapikku, märkamatult "roomava reformina".
V. Peterson, Saku

Kõikide kandidaatriikide rahvad on hääletanud ELi astumise poolt. Kas siis meie jääme isoleerituks? Mida me tõrgume, kui meie president Arnold Rüütel, peaminister Juhan Parts ja Riigikogu esinaine Ene Ergma on oma jah-sõna öelnud? Mida meiegi ootame, ütleme "jah". Keegi ei keela ka "ei" ütlemast, kuid koju jääda ei maksa. Sulle pakutakse võimalust omaenda tahet avaldada. Tee seda! Referendumil mitte osalemine oleks hoolimatus ja vastu hääletamine põikpäisus. Mina hääletan poolt.
Ernst Allese, Rakvere

Enne euroreferendumile minekut oleks tarvis pea eurosaastast tühjaks raputada ja selge peaga läbi mõelda kõik plussid ja miinused. Tuleb arvestada, et ELi puhul ei ole kõik selge - kuidas areneb see edasi. Kas saab võrdõiguslikuks riikide liiduks või ülivõimsaks superriigiks. Viimasel juhul jääksime muidugi äraunustatuks vaeseks ääremaaks. Umbes nagu Setu kuningriik. Minul on otsus selge. Tean, et kapitalist ei anna välja ühtegi eurot, kui ta ei ole kindel, et vähemalt kaks tagasi saab. Mina ütlen kindla EI.
B. Lodjak, Tartumaa

Valitsus kardab rahva ei-sõna nii hirmsasti, et paneb mõtlema - miks? Ju siis on rahvale liiga tehtud ja rahvas võib kätte maksta. See võimalus on 14. septembril olemas. Kui Euroopa Liidus on nii hea, siis miks käivad soomlased meilt sisseoste tegemas?
Anton Jõks, Räpina

Kõik teavad, et juba aastaid käib meie maade ja mererandade jupikaupa mahamüümine võõramaalastele ja et teatud ringkonnad püüavad oma isiklikes huvides maksku mis maksab meie riiki ja rahvast ELi tirida. Rahvahääletus näitab, kas rahvas peab kallimaks oma maa iseseisvust ja sõltumatust või Euroopa Liidu poolt lubatud juudaseekleid.
E. Kaljuve, Jõhvi

"Jah" tähendab igaveseks Eesti omariiklusest ja iseseisvusest loobumist. Euroametnike elu paraneb, tavainimesed kaotavad. Kasvab tööpuudus, suureneb kuritegevus, süveneb salakaubavedu.
Aleksander Kõrgesaar, Jõgevamaa

Ei võeta meid sinna ELi selleks, et meile raha ja toetusi jagada. ELis kaob eesti rahvas, nagu sulab soolatera suures katlas (Tõnis Tulbi väljend). Meil on säilinud veel puhast loodust ja kauneid paiku veekogude ääres. Ennustuste kohaselt on varsti ka Venemaa ELis. Kui ei ole enam piire, kes siis hoiab ära tohutu sisserände siin elavate venelaste tuttavate ja sugulaste näol. Millega säilitame Eesti riigi, kui me pole peremehed omal maal?
Anne Kass, Kärstna

See, et paljud riigid ELiga liituvad, ei ole meile argument. Massipsühhoos on ajaloos hukutanud terveid riike ja rahvaid. Igal riigil on oma Toompea - kerge elu ja raske raha tahtjatega. Ehk ongi see liituvate riikide ühiseks nimetajaks teel ELi. Ohumärk on püsti pandud.
Paul Hauk

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)