Veel loomata partei juba sööb riigileiba

KESKNÄDAL

MTÜ ja kaubamärk on respublikaanidelt

1. maiks 100 000 Eesti mõtlejat kokku tuua lubaval algatusel „Teeme ära – Minu Eesti” pole avalikku füüsilist aadressi ega papist postkastigi. Tema peakorter asub veebis. Huvitaval kombel puudub aga sel koduleheküljel viide ettevõtmise juriidilisele kehale. Ja seda ilmse põhjusega.

IHKAB PÄRNUS VÕIMULE TULLA: MTÜ Minu Eesti on registreeritud IRL-i Pärnu piirkonna arendusjuhi Raul Sarandi (pildil) nimele aadressil Tamme tänav 51, Pärnu. Ajalehe Pärnu Postimees kaudu lootis Sarandi leida talguliste hulgast uusi liikmeid. Kas Sarandi nõustus MTÜ Minu Eesti laskma enda nimele kirjutada seepärast, et talle lubati selle eest Pärnu linnapea kohta? (Foto Scanpix)

Nimelt pole, vaatamata parteitu riigi edendaja kuvandile, juriidilist keha jäetud parteitute hooleks. MTÜ Minu Eesti on registreeritud Isamaa ja Res Publika Liidu (IRL) Pärnu piirkonna arendusjuhi, palgalise parteitöötaja Raul Sarandi nimele aadressil Tamme tänav 51, Pärnu.

MTÜ Minu Eesti põhikiri kinnitati 31. juulil 2008 ehk paar kuud pärast mullust vastuolulist prügiaktsiooni.

Kaubamärgi „Minu Eesti” registreerimise menetluses oleva taotluse on esitanud mullu 19. detsembril aga Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu ainus juhatuse liige Urmo Kübar. See mees on endine Res Publica palgaline organisatsioonisekretär ja liikmeteenuste juht – järjekordse partei ülesehitamiseks igati pädev kodanik.

Kiislerilt 20 miljonit KÜSK-ile

Nn kodanikualgatuse „püha lehma” (kui kasutada Artur Talviku määratlust) finantseerimise skeemid on peaaegu sama keerulised kui taevaliku Vatikani maised finantsid.

„Minu Eesti“ koduleheküljel öeldakse, et projekti rahastajad on Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Telekom ja Euroopa Komisjon (Riigikantselei kaudu).

Sellega esiteks mureneb kultiveeritav kauniskujund vabatahtlike tasuta tegevusest. Pealegi on tegu Eesti riigi ja meie valitsuse poolt suunatava Euroopa Liidu rahaga, mitte era-annetustega.

Teiseks pole aga näha, kui palju raha ja, täpsemalt, kuidas seal liigub. Teatud järeldusi saab teha erinevaid kodanikuühiskonna palgalisi struktuure kõrvutades.

Osa raha tuleb riigieelarvest – iga-aastase 20 miljoni kroonise maksena regionaalminister Siim Kiisleri (IRL) hallatava Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) kaudu, mis pumpab selle „Minu Eestisse“ läbi Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL). Sealhulgas ka euroraha.

Teine kanal on sihtasutus „Vaata Maailma“, mida toidavad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi (IRL) haldusalast suunatav euroraha, IT- ja telekomifirmad ning pangad. Eraettevõtted osalevad seejuures ka oma toodete ja teenuste müügiga, mille puhul pole enam selge, kas tegu on nende rahalise panusega või hoopis teenistusega riiklikult suunatavalt tegevuselt.

KÜSK-i nõukogu esimees Tiit Riisalo on IRL-i rahastavale Marcel Vichmannile kuuluva AS-i Edelaraudtee arendusjuht. Sellegi ettevõtte käekäik sõltub majandus- ja kommunikatsiooniministri jagatavast reisijateveo dotatsioonist. Edelaraudtee arendusjuhi juhitav KÜSK-i nõukogu otsustas, et KÜSK-i büroo ruumid renditakse riigile kuuluva  Eesti Raudtee peakorteriga samasse majja.

KÜSK-i juhatajaks on Agu Laius (IRL), kes on olnud alates 1991. aastast kuni viimase ajani IRL-iga tihedalt kokku kasvanud Jaan Tõnissoni Instituudi juhatuse liige; isegi tema meiliaadress KÜSK-i kodulehel olevas CV-s on Jaan Tõnissoni Instituudi oma.

KÜSK-ilt miljonid EMSL-ile

KÜSK-i nõukogu otsustas tänavu jaanuaris toetada mullusest eelarvest „Minu Eestit“ ühe miljoni krooniga (raha kasutamisaeg kuni 31. maini 2009). Nõukogu juba on otsustanud ka jätkuprojekti rahastamiseks reserveerida 700 000 krooni 2009. aasta eelarvest. Ajal, kui riik kärbib kõike, mis liigutab, on ühe partei asutamiseks 1,7 miljonit krooni igati abiks.

„Teeme ära -- Minu Eesti” idee kogueelarveks oli aga KÜSK-ile esitatud taotluses näidatud 8,36 miljonit krooni. Taotluse esitas Eva Truuverk ”Minu Eesti” meeskonnast, kes tegelikult on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) palgal.

KÜSK kantiski 2. märtsil „Minu Eestile“ mõeldud raha (850 000 krooni) mitte samanimelisele MTÜ-le, vaid EMSL-i arvele.

EMSL-ilt läheb ressurss „Minu Eestile“

Eesti mittetulundussektori esindusorganisatsiooni nõukogus on mitu ME projekti funktsionääri. Esiteks muidugi „Minu Eesti“ idee autorina esitletav nõukoja liige Rainer Nõlvak ise, samuti nõukoja liige Maarja Mändmaa (riiklikke hooldekodusid majandava AS-i Hoolekandeteenused juht) ja ka näiteks ME Setumaa toimkonna juht Aare Hõrn (IRL).

Mitu EMSL-i büroo palgal olevat inimest töötab tegelikult ME-s. EMSL-i tegevjuht Urmo Kübar on ME nõukoja liige, Eva Truuverk juhib ME partnersuhteid, Elina Kivinukk tegutseb ME koolitustoimkonnas.

„Minu Eesti“ nõukoda

Nõukoja koosseis, kes kodulehekülje andmeil „annab nõu ja hoiab silma peal kogu Minu Eesti projektil”, avab ürituse ärilis-poliitilist tausta veelgi.

Sinna kuuluvad Juhan Partsile alluva Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) osakonnajuhataja Margus Püüa ning samas asutuses töötav Partsi parteilasest abi Marek-Andres Kauts.

Arvestades MKM-i kaudu Eesti IT-sektorisse pumbatavaid Euroopa Liidu miljardeid, on mõistetav, et „Minu Eesti“ nõukotta kuulub Eesti Telekomi neljaliikmelisest juhatusest koguni kaks liiget: juhatuse esimees Valdo Kalm (kes on ka AS-i EMT tegevjuht) ja Enn Saar (ka „Microlink Eesti“ tegevjuht).

ME nõukojas on lisaks EMT tippjuhile veel kaks sama ettevõtte juhtfiguuri: arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg ning turundusdirektor Piret Mürk-Dubout.

Nõukojas on ka Elioni turundusdirektor Arti Oras, Andrus Aaslaid „Microsoft Eestist“ ja üks Skype’i asutajatest Ahti Heinla.

Sinna kuulub loomulikult ka sihtasutuse „Vaata Maailma“ juhataja Ain Järv, kes tänavu märtsis alustas EMT, Elioni ja Microlinkiga projekti „Ole kaasas!”. Selle käigus lubatakse 100 000 inimesele tasuta jagada  arvutiõpetust, soodsaid arvuteid ja internetiühendust ning kolme aasta jooksul tuua internetti kasutama täiendavalt 50 000 peret.

Kuigi projekti rahastamisel kasutatakse ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid, täpsemat eelarvet ürituse veebilehtedelt siiski ei leia.

Nõukoja liige on ka Birgit Tolmann, kellele tööd andvat Õnnepanka rahastab riik KÜSK-i kaudu 430 265 krooniga. Tegemist on ilmselgelt „Minu Eesti“ järjekordse pungakesega, kes aitab hajutada projekti riiklikku finantseerimist. Kahtleja võib järgi kaeda leheküljelt www.onnepank.ee , kus on üleval lubadus luua õnneretseptide vahetamise võrgustik...

Nõukoja liige on ka Tõnis Paltsule ja Juhan Partsile ligilähedane Hans H. Luige äripartner Ville Jehe, AS Delfi juhatuse esimees.

Samuti on nõukojas riigikogulane Toomas Trapido (juba nimetatud Õnnepanga-nimelise riigilüpsilehma juht) ja teatrijuht Peeter Jalakas, mõlemad erakonnast Eestimaa Rohelised. Kirjas on ka reformierakondlane Hannes Astok Riigikogust.

Reformierakondlaste kaasalöömine on seletatav heameelega, mida selle partei peakorteris Tõnismäel tuntakse oma parempoolse rivaali pooldumise alguse puhul. Sellega on ju tegelikult läbi kukkunud kogu Mart Laari juhtimisel toimunud liitumisprotsess korra Isamaast juba lahku löönud Res Publlica seltskonnaga. Roheliste osalemisega Res Publica II-s on veelgi lihtsam – kohalikel valimistel ollakse häämeelega ühistes valimisliitudes ning need rohelised pole enam poliitikas ka nii rohelised, et järgmisteks Riigikogu valimisteks söandaks teha panust Marek Strandbergi juhitavale organisatsioonile.

„Minu Eesti“ töömesilased

Uue partei loomiseks vajalikust mõttetegevusest peab mulje looma parempoolne mõttekoda „Praxis“, kust on võetud ME analüüsitoimkonna juht Ain Aaviksoo, samuti tema kolleegid „Praxises“ Annika Uudelepp ja Maiu Uus.

ME maakonnakoordinaatoritest jääb silma IRL-i Res Publica tiivast Rain Veetõusme (Tallinna koordinaator), kes kuulub ka ME kommunikatsioonitoimkonda. Selles toimkonnas osalevad ka propagandaekspert Agu Uudelepp, valitsuse infonõunik Hille Hinsberg ja eurovalimistel IRL-i nimekirjas kandideeriv Karoli Hindriks.

ME koolituste ja talgujuhtide toimkond põhineb Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna koolituskeskusel – neljast liikmest kolme töökohad asuvad seal. (Pole ime, et esimesed nn proovitalgud toimusid just TTÜ Kopli õppehoones. Rahvusringhääling kajastas neid nädalavahetuse peauudisena, mis pole samuti ime, sest Rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg isiklikult oli kohal.)

Teemade toimkonnas elik nende seas, kelle ülesandeks on agenda juhtimine, domineerivad ilmselt „Minu Eesti“ palgalised (8 inimest). Aga on ka kaks riigiametnikku – Anna Tiido välisministeeriumist ja Lauri Abel kaitseministeeriumist.

Silmatorkavalt paljudel võtmeisikutel pole ME koduleheküljel töökohta märgitud, mis võib viidata seigale, et neile maksab palka „Minu Eesti“ (millise juriidilise keha alt ja kas ka sotsiaalmaksu tasudes, see pole Kesknädalale muidugi teada).

„Minu Eesti“ partnerid

Sõna otseses mõttes hindamatu väärtusega on  Rahvusringhäälingus parimatel eetriaegadel käiatavad „Minu Eesti“  reklaamklipid – hindamatud ses mõttes, et ETV-s ametlikult puudub reklaamihinnakiri.

Kui lisada lopsakas kajastus Vikerraadios, sh sellised erisaated nagu „Reporteritund“ (saatejuht Arp Müller, rääkijaks Marju Lauristin...), siis on ka siin tegu administratiivse ressursi ärakasutamisega.

Muide, ME partnerorganisatsioonide nimistus hakkab silma ka USA saatkond – ainus välissaatkond. Parteiloomeks välisriikides (sh Eestis) on USA seni kasutanud Avatud Eesti Fondi sarnaseid organisatsioone. Seekord on välisriik kaasatud vähemalt avalikult.

Venemaast ja Ukrainast rääkides nimetavad IRL-i poliitikud kogu eelkirjeldatud poliittehnoloogiat administratiivse ressursi kasutamiseks. Nende eneste loodud „Minu Eestis” on see aga vähemalt esialgu JOKK.

[fotoallkirjad]

MULJETAVAD: „Minu Eesti“ mõttetalgute proovist 21. märtsil võtsid osa Rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) juhataja Agu Laius (IRL). Laius on alates 1991. aastast kuni viimase ajani IRL-iga tihedalt kokku kasvanud Jaan Tõnissoni Instituudi juhatuse liige. Isegi tema meiliaadress KÜSK-i kodulehel olevas CV-s on Jaan Tõnissoni Instituudi oma.

 TRIKITAVAD RIIGIRAHA EEST: Res Publica „äraostmatute“ rakukese rahaline ja organisatsiooniline „kanderakett“ ärimees Tõnis Palts on asunud taas rahva meeli hullutama. Seekord loob ta uut parteid riigiraha eest. Äriprojekti „Teeme ära“ õnnestumisse on andnud oma panuse mitmed ühiskonna väljapaistvad inimesed ja firmad, teiste seas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, „Minu Eesti“ nõukoja liikmed Hannes Astok (Reformierakond), teatrijuht Peeter Jalakas ja „Minu Eesti“ analüüsitoimkonna juht, kaitseminister Jaak Aaviksoo poeg Ain.

 [ajalehe esiküljel]

  [sissejuhatustekstid]

<>  Isamaa ja Res Publica Liit ning ärimees Tõnis Palts loodavad projekti „Minu Eesti“ kaudu Eestis võimule tõusta.

<>  Mittetulundusühing  „Minu Eesti“ on registreeritud IRL-i Pärnu piirkonna arendusjuhi Raul Sarandi nimele.

<>  „Minu Eesti“ üritab hajutada projekti riiklikku finantseerimist. „Minu Eestit“ rahastatakse miljonite kroonidega  riigieelarvest ja Euroopa Liidu finantsvahenditest.

<>  2003. aastal allkirjastas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Rainer Nõlvakuga seotud AS-iga Celecure 17,1 miljoni kroonise lepingu vähiravimi uurimise toetuseks. Nõlvak tegi koostööd kahtlase minevikuga teadlastega ja lõpuks lasi  saadud raha tuulde.

<>  Eesti meedia soosib „Minu Eestit“. Mõttetalgute nõukotta kuulub meediaärimees Hans H. Luige äripartner, AS Delfi juhatuse esimees Ville Jehe. Rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg viibis nn proovitalgutel ise kohal.

Raadiosaates „Olukorrast riigis“ peatus Anvar Samost 5. aprillil täitsa ontlikult mõttetalgutel „Minu Eesti“. Teema edasiseks käsitlemiseks anname majandusajakirjanikuna endale nime teinud Samostile ühe mõttelõnga BNS-i enda kontrori asukohast. Nimelt asub Balti jaamas tema juhitava firmaga samas hoones, aadressil Toompuiestee 35, riigile kuuluva AS-i  Eesti Raudtee peakorter. Selle ettevõtte nõukogu koosolekutel on alati koht Tõnis Paltsul – Isamaa ja Res Publica Liidu juhatuse liikmel, IRL-i Ettevõtjate Kogu esimehel. Palts on ka tänaseksi ära unustatud Res Publica „äraostmatute“ rakukese rahaline ja organisatsiooniline kanderakett. Sama mehe poliittehnoloogilised katsetused on nähtavad ka „Minu Eesti“ projektis.

Kui Res Publica loomise poliitilise ressursina kaasas Palts riigiametnikena endale poliitilist kapitali kogunud inimesi, siis nüüd on astutud sammuke edasi – uut parteid luuakse, seejuures risti ette löömata, riigi raha eest.

Jaga |