Valimisliitude säilitamine on Põhiseaduse vastane

KESKNÄDAL,      05. juuni 2002




Keskerakonna juhatus vaatas 4. juunil läbi otsuse eelnõu "Keskerakonna seisukohast seoses õiguskantsleri ettepanekuga muute kohalike omavalitsuste valimise seadust."
Keskerakond nõustus, et selle seaduse näol võib olla tegu riivega. Iga seadus on ju riive, reguleerides midagi, mida inimene ise ei pruugi tahta teha. Küsimus on aga selles, kas see riive on ka Põhiseaduse vastane? Ja selles, kas riive oleks olemas ka siis, kui valimisliidud säiliksid? Kui intensiivne see oleks ning kellele ja milline õigushüve sellest tuleneks?

Õiguskantsleri arvates seisneb Põhiseaduse riive selles, et ühiskonnas on olemas inimesi, kes tahaksid kohalikel valimistel kandideerida, aga on nõus tegema seda ainult valimisliitudes. See tähendab, järeldatakse Keskerakonna eelnõus, et riive antud juhul ei puuduta kaugeltki kõiki inimesi, kes Eestis elavad. Isegi mitte kõiki, kes soovivad kandideerida. Riive puudutab väga väikest rühma inimesi.

Valimisliitude säilimise korral puudutab riive märksa laiemat rühma inimesi. Tegelikult kõiki valla või linna territooriumil elavaid inimesi. Keskerakond võtab seisukoha, et mitte valimisliitude keelamine, vaid valimisliitude edasine lubamine rikub kodanike põhiseaduslikke õigusi. Tegu on riivega elanike õigusele teostada kohalikku omavalitsust. Keskerakond lähtub selle seisukoha esitamisel järgmistest põhimõtetest:

1. Kõrgeima võimu kandja Eestis on rahvas (PS §-d 1 ja 56). Vaatamata sellele, et Põhiseaduse XIV peatükis ei ole sõnaselget sätet rahva kõrgeimast võimust omavalitsuse tasandil, on Põhiseaduse mõtte kohaselt ilmselge, et ka kohaliku omavalitsuse tasandil on selle territooriumil elav rahvas omavalitsusliku võimu kõrgeimaks kandjaks. Vastupidine oleks Põhiseaduse mõtte jäme moonutus.

2. Põhiseaduses ei ole ega peagi olema sätestatud kohaliku omavalitsuse legaaldefinitsiooni. Kohaliku omavalitsuse mõiste on määratletud Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (edaspidi: KOKS) §2 lg 1, mille kohaselt: "Kohalik omavalitsus on Põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna -- demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi."

3. KOKS §3 punkti 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse põhimõtteks "valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel". KOKS § 32 sätestatud õigusaktide algatamise õigus on väga nõrk instrument elanike osalemiseks kohaliku omavalitsuse teostamisel. Elanike ainus reaalne võimalus teostada kohalikku omavalitsust on osalemine selle esinduskogu valimistel, arvestades eelmis(t)e volikogu koosseisu(de) tegevust ja vastutust.

4. Rahvas teostab oma võimu esinduskogude kaudu. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu. Volikogu on "kohaliku omavalitsusüksuse valimisõiguslike elanike valitud esindajate kogu" (vt. EV Põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, kohalik omavalitsus, § 156 kommentaarid). Põhiseaduse §-de 10 ja 156 tõlgendus annab aluse väita, et kohaliku omavalitsuse elanikel on põhiseaduslik õigus olla esindatud volikogus. Seda põhiseaduslikku õigust saavad nad realiseerida kohaliku omavalitsuse esinduskogu valimistel vaid juhul, kui neil on võimalik kontrollida, kuidas täitsid enda poolt antud lubadusi eelmistel valimistel volikogusse valitud esindajad või esindajate ühendused.

Esinduskogu esindab valijaid ainult juhul kui ta on nende poolt kontrollitav. Kui volikogu moodustavad ebapüsivad valimisliidud, mis ei ole oma olemuselt seotud pikaajaliste tegutsemisperspektiividega, siis ei ole selline volikogu ka valijate poolt kontrollitav. Kui esinduskogu ei ole valijate poolt efektiivselt kontrollitav, siis on tegemist näilise esindusega ja esindatusega, mis on iseenesest ebademokraatlik ja Põhiseaduse vastane. Näiline esindatus on vastuolus vallas või linnas elavate valijate põhiseadusliku õigusega olla esindatud kohaliku omavalitsuse esinduskogus ning selle kaudu tegelikult osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises. (Tõenäoliselt just ülalmainitud aspekt oli põhjuseks, miks Justiitsministeeriumi Põhiseaduse ekspertiisikomisjon leidis, et kaasaaegne demokraatia on erakondlik demokraatia, demokraatia muutumist erakondlikuks tuleks ka kohalikul tasandil igati soodustada. Vt. EV Põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, kohalik omavalitsus § 156 kommentaarid.)

Oma olemuselt ebapüsivate valimisliitude lubamine rikub KOKS-I § 4 punktis 4 sätestatud elanike õigust osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel, kuna selline õiguste teostamine osutuks näilikuks, mitte tegelikuks.

5. KOKS § 3 punkti 5 järgi on kohaliku omavalitsuse põhimõtteks "vastutus oma üleannete täitmise eest". Põhiseadus ega KOKS ei sätesta volikogu liikmete tagasikutsumise õigust. Seega on kohaliku omavalitsuse elanikel võimalik realiseerida volikogu liikmete vastutust ja kontrolli oma esinduskogu üle ainult "tagasivalimisega" või "tagasivalimata jätmisega".

Valimisliidu lagunemisel saab iga volikogu liige, kes sellesse valimisliitu kuulus, väita, et ta esines valimistel mitte individuaalselt võetavate kohustuste ja lubadustega, vaid valimisliidu kohustuste ja lubadustega. Seetõttu on sellisel volikogu liikmel piisavalt palju võimalusi tõestada oma individuaalse vastutuse puudumist, kui valimisliit on volikogu liikme volituste kestmise ajal laiali läinud.

6. Kohalikud omavalitsused Eestis on väikesed. Paraku ka objektiivselt paljuski korporatiivsed, kuna nende territooriumil elab valdavalt vähe inimesi. Seetõttu on valimisliidud kahetsusväärsel kombel osutunud poliitiliseks instrumendiks, mille kaudu saab vastutamatult läbi suruda kitsaid grupihuvisid, millel ei ole pikemas perspektiivis midagi ühist kohaliku omavalitsuse enamike inimeste huvidega ega isegi sellise konkreetse valimisliidu poolt hääletajate huvidega. Valimisliitude välistamine kohaliku omavalitsuse valimistelt on käsitletav valla- ja linnaelanike põhiseaduslike õiguste ja huvide kaitsena, mitte ahistamisena.

7. Nagu ülaltoodust nähtub, ebapüsivate pikemate tegutsemisperspektiivideta valimisliitude osalemine kohaliku omavalitsuse esinduskogude valimistel riivab kohaliku omavalitsusüksuse elanike õigust ja huvi olla tegelikult, mitte näilikult esindatud esinduskogus ning selle läbi osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. Valimisliitude säilitamine oleks seetõttu Põhiseaduse riive, mis rikub kohaliku omavalitsusüksuse elanike esindatusõigust ning õigust teostada kohalikku omavalitsust.

Veelgi enam, valimisliitude säilitamine kujutaks endast ka igaühe üldise võrdsusõiguse riivet. Need inimesed, kes hääletavad volikogu valimistel valimisliitude poolt, osutuvad hiljem oluliselt suurema tõenäosusega kõrvaldatuks kohaliku omavalitsuse teostamisest, kui need valijad, kes hääletavad erakondade nimekirjade või üksikkandidaatide poolt (nii erakondade laialiminek kui ka üksikkandidaatide surm volikogu liikmete volituste kestmise ajal on mõõtmatult väiksema tõenäosusega, kui ebapüsivate valimisliitude lakkamine samal perioodil).

8. Õiguskantsler leiab, et valimisliitude kõrvalejätmine kujutab endast põhiõigusena käsitletava võrdsusõiguse riivet kuna need isikud, kes ei soovi kandideerida erakondade nimekirjades või üksikkandidaadina, ei saa kandideerida juhul, kui nad valimisliitudes sooviksid osaleda. Siinjuures on oluline tähele panna, et isikute gruppi, kelle põhiõiguste riivest käib jutt, moodustavad ainult need inimesed, kes küll tahavad volikogusse kandideerida, kuid ei ole seda nõus tegema üksikkandidaadina ega erakonna nimekirjas.

Riive ei ole Põhiseadusega vastuolus, kui riivena käsitletavad piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega moonuta piiratavate õiguste olemust. Riive (piirangud) on vajalikud kui need on suunatud samasuguse või suurema intensiivsusega riive elimineerimisele. Kohaliku omavalitsuse volikogu seadusega valimisliitude kandideerimisele mittelubamine on riive, mis seisneb vaid nendele isikutele kandideerimisel takistuste tegemises, kes sooviksid ilmtingimata ja ainult volikogudesse kandideerida valimisliitude koosseisus. Seega puudutab selline riive väikest ringi isikuid. Valimisliitude kandideerimisele lubamine oleks riive, mis seisneb valimisliitude poolt hääletajate ja ka teiste kohaliku omavalitsuse üksuse elanike suure tõenäosusega ilmajätmises tegelikust võimalusest kohaliku omavalitsuse teostamisel. Tegelik kohaliku omavalitsuse teostamine asendataks suures ulatuses omavalitsuse näiliku teostamisega.

Kuivõrd valimisliitude lubamine ja mittelubamine toovad endaga kaasa põhiõiguste riive, on tegemist põhiõiguste riivete konkurentsiga. Tuleb kindlaks teha, kumb riive on suurem. Riive võrdleva suuruse kindlakstegemisel on vaja kaaluda, kumb hüve on suurem, mida riivatakse.

Kohaliku omavalitsusüksuse suurele hulgale elanikele tegeliku omavalitsuse teostamine on suurem hüve kui väikesele arvule isikutele valimisliitudes volikogusse kandideerimise võimalus. Seetõttu (ja palju muid aspekte arvestades) on kohaliku omavalitsuse volikogu seadusega sätestatav piirang valimisliitudes volikogusse kandideerimiseks proportsionaalne ja õigustatud ning seega Põhiseadusega kooskõlas olev. Eelmärgitud piirang on suunatud elanikele kohaliku omavalitsuse teostamises tegeliku, mitte näiliku osalemise tagamisele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)