Eestit juhib enamlaste-kelamlaste liit

Liitu kuulus kaheksa toonast tegevpoliitikut - neli enamlast ja neli kelamlast.

Enamlased olid Eestimaa Kommunistliku Partei (eestimeelse tiiva) esindajad Jaak Allik, Siim Kallas, Indrek Toome ja Toivo Kuldsepp.

Kelamlased olid eestikomiteelased Tunne Kelam, Kaido Kama, Sirje Endre ja Vardo Rumessen.

Diktatuurioht

Kesknädal on märganud mitmest viimasel ajal meedias ilmunud lähiajalookirjutisest, et inimestel, isegi elukutselistel ajaloolastel, kipub mälu tuhmuma ja mõnda asja kas ei soovita mäletada või lihtsalt ei mäletata. Nii on ka selle enamlaste ja kelamlaste liiduga.

Näiteks kirjutas Jaak Allik aastataguses Sirbis (29.04.2009), et seda liitu oli vaja Savisaare diktatuuri peatamiseks, mis justkui kindlasti oleks Eestit ähvardanud. Enamlaste-kelamlaste liit 1990. aasta sügisel eesmärgini ei jõudnud. Kas Savisaare diktatuur tuli? Ei tulnud. Kuigi aktsiooni läbikukkumise järel kohe lagunenud liit seda ju ei oleks takistanud.

20 aasta jooksul ei ole ajalugu mitte midagi Alliku hirmu tõestuseks pakkunud. 3. detsembril 2009 kirjutab ajalooõpetaja Hillar Padu Saaremaa lehes „Meie Maa", et „enamlasteks kutsuti endisi kommuniste, RR-i liidreid, kelamlasteks Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kongressi loojaid ja juhtijaid eesotsas Tunne Kelamiga".

Siit nähtub, et Padu võrdsustab endised kommunistid ja RR liidrid, välistades endised kommunistid kui Eestimaa Kommunistliku Partei eraldiseisva jõu. Kuhu siis Padu arvates jäi Vaino Väljase partei, kas see Eesti vabanemisprotsessis ei osalenudki? Ja kas Mati Hint või Heinz Valk, kes kahtlemata olid samuti RR-liidrid, aga ei kuulunud komparteisse, olid Padu määratluse järgi ka enamlased? Või peab siis ajalooõpetaja  ajaloopilti niivõrd lihtsustama, must-valgeks tegema, et temast aru saadaks? Vaevalt  õpilased nii rumalad on.

Demokraatia

Arvamused ja hinnangud võivad olla vabad, aga faktid peaksid olema tõesed.

See meenus, kui leidsin internetist juuresoleva plakati, mida justkui süüdistati olevat osa Keskerakonna käimasolevast halvustavast plakatikampaaniast. No teate, Keskerakonda ennast on ajapikku sedavõrd palju halvustatud, lausa kapo ja prokuratuuri ning reaalse vangla abiga, et üks pisike plakatikampaania suure partei positsioneerimiseks juhtiva opositsioonilise jõuna ei saa olla mingi halvustamine. See on ilmselge enesekehtestamine keeles, mida kasutavad demokraatlikud jõud. Kas autode ümberpööramine, vooglevad tulelondid ja paugutamine tänavatel on parem? Kes poliitikat välja ei kannata, mingu isiklikule kapsamaale - lähenev maikuu pakub selleks ahvatlevaid võimalusi!

Kuid tagasi juuresoleva plakati juurde - see sobib nagu rusikas silmaauku illustreerima enamlaste ja kelamlaste liitu sarjas „20 aastat hiljem". Savisaare olematu diktatuuri eest põgenedes on eestlased end sidunud reaalse „enamlaste ja kelamlaste diktatuuriga", mis on viinud riigi totaalsesse majanduslangusse, meediatsensuurini, ühiskonna lõhenemiseni ja eestlaste uue emigratsioonilaineni. Kurb on vaadata inimesi, kes juba usuvad „enamlaste ja kelamlaste" rahustavaid sõnumeid olukorra paranemisest, kohe-kohe vähenevast tööpuudusest ja pöördest uuele majandustõusule - no mille arvel ometi, kui enamlased erastasid/ärastasid tööstuse, kelamlased erastasid/ärastasid maa ja elamumajanduse, ja mis, kõike ebaolulist vahele jättes, tõigi kaasa üüratu tööpuuduse nii maal kui ka linnas ja noort põlvkonda orjastavad pangalaenud? Kuigi keegi Eestis süüdlaste otsimisest rääkida ei taha, pakuksin kogu allakäigu põhjusena välja just selle erakordselt hästi toimiva enamlaste-kelamlaste liidu.

Isamaaline kommunism

Kõige muu taustal tahaks küsida, et kui Tunne Kelam juba teist korda valituna käib ja seletab Euroopa Parlamendi uhketes koridorides kommunismi kuritegudest ja kommunistide hukkamõistmisest, siis miks talle endale kodus meeldib üha olla koalitsioonis just kommunistidega, olgu küll endistega, teise nimega, enamlastega? Kui IRL kommuniste ei armastaks, siis ei saaks ju omaaegne karjäärikommunist Andrus Ansip olla viis aastat järjest peaminister. Seda ta saab ikka tänu kelamlaste toetusele, mitte iseenese suurele headusele. Ja Kelam ei peaks heietama kommunismi kuritegudest, vaid tunnistama kommunismi säilitamist Eesti Vabariigis kõigi isamaaliste vahendite abil.

Mõned liidud kohe on igavese väärtusega...

[3 esiletõstet]

4. november 1990:

Eesti Komitee ja Demokraatliku ühenduse „Vaba Eesti" liidrid teevad ühisavalduse

nn rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamiseks. Verivaenlaste - antikommunistliku, peamiselt endiste dissidentide juhitud ERSP ja EKP lähenemine ehk laiemalt tuntud enamlaste-kelamlaste ühisrinne Rahvarinde valitsuse kukutamiseks šokeerib avalikkust. Kelamlastest-enamlastest saab üldnimi poliitilisele põhimõttelagedusele, millest rahvusradikaalid ei toibu päriselt kunagi. Sõnades kommuniste manades lüüakse samas nendega võimu nimel käed. See on Eesti Kongressi viimane suurem katse Rahvarinne võimu juurest eemale tõrjuda.

Rahvarinde koduleheküljelt www.rahvarinne.ee

Mait Raun:

1990. aasta lõpus sirutasid rahvuslased ja kommunistid teineteisele käe, signeerides Savisaare-vastase „enamlaste-kelamlaste" avalduse, peaministrina kujutati ette Siim Kallast. Tunne Kelam ja Kaido Kama olid ühtäkki ühes paadis Indrek Toome ja Jaak Allikuga.

Postimees 22.10.1998

Rein Ruutsoo:

Rahvarinde vastase võimuvõitluse üks räpasemaid peatükke on nn kelamlaste-enamlaste liit. Kelam, Velliste jt, kes sõnades tõrvasid kommuniste, sõlmisid EKP keskkomitee liikmete Toome, Alliku, KGB taustaga Kuldsepaga (Meri väite kohaselt) jt lepingu ühisvalitsuse loomiseks. See oli šokk kogu eesti rahvale. Eesti Komitee juhid kaotasid seejärel sellegi usalduse, mis neil seni oli.

Pealinn 15.03.2010

[fotoallkiri]

NÄTSTI! Kuigi kõrvalolev plakat [pealkirjaks „PEREMEES ja tema puudel", peal Andrus Ansipi ja Mart Laari nägu] ei ole pärit praegu käimasolevast opositsioonilise Keskerakonna välireklaamikampaaniast, leidus ta internetis paljude teiste „plakatimeistrite" toodangu seas, sobitudes sellisena meenutama hoopis üht teist liitu - 20 aasta tagust (1990. sügis), enamlaste-kelamlaste avaldust, mille eesmärk oli võimult kõrvaldada tollane peaminister Edgar Savisaar. Toona loodud soe „puudlisuhe" on määranud uuema Eesti poliitikat nii või teisiti kogu aeg.

URMI REINDE

urmi@kesknadal.ee

-

Jaga |