Macroni toetajatel seisab otsustav lahing alles ees

Uuringufirmad prognoosivad praegu, et Macroni toetavad tsentristid võivad saada Prantsuse Rahvusassamblees lausa 400–440 kohta, kuid need prognoosid põhinevad paljuski esimese vooru tulemustel. Pühapäeval said tsentristid küll ligi kolmandiku häältest, kuid seda olukorras, kus valimisaktiivsus oli enneolematult madal, vaid 48,71% – esmakordselt ei käinud enamik hääleõiguslikest valimas. Kui võrrelda mais toimunud presidendivalimistega, kus valimisaktiivsus oli esimeses voorus 77,77%, siis on selge, et Prantsusmaal on võtmas maad poliitiline apaatia.

Kuna eriti langes valimisaktiivsus noorte hulgas, kes presidendivalimistel kaldusid toetama rohkem Marine Le Peni ja Jean-Luc Mélenchoni, siis esinesid nende taga olnud jõud nüüd kehvemini kui oodati.

Le Pen sai presidendivalimistel esimeses voorus 21,30% häältest. Küsitlused ennustasid tema juhitud Rahvusrindele nüüd 17–18%, kuid tuli 13,20%, mis on isegi veidi vähem kui viie aasta eest saadud 13,60 protsenti. Nii võib Rahvusrinne saada parlamendis küll taas mõned kohad, kuid arvestatavaks tegijaks seal ei tõuse.

Veidi enam kui viiendiku häältest said esimeses voorus nii paremtsentristid (Vabariiklased, Demokraatide ja Sõltumatute Liit jt.) kui ka vasakpoolsed jõud (Mélenchoni erakond Alistamatu Prantsusmaa, Sotsialistlik Partei, Prantsusmaa Kommunistlik Partei, Vasakpoolne Radikaalne Partei jt.).

 Võitlus selle pärast, kumb tiib parlamendis rohkem kohti saab, jätkub valimiste teises voorus, kus paremad väljavaated on paremtsentristidel.

Kõige rängemaks löögiks olid need valimised Sotsialistlikule Parteile, mis sai kõigest 7,44% häältest. Seda on küll veidi enam kui see 6,36%, mis sotside kandidaadil õnnestus koguda viimastel presidendivalimistel, kuid siiski masendavalt vähe senise võimuerakonna jaoks, mis sai alles viie aasta eest esimeses voorus 29,35% häältest ja ligi pooled parlamendikohtadest.

Jaga |