Et rahval oleks laual leib ja lilled

ELMAR UPRUS,      04. juuli 2007


Selle eest hoolitseti Eestis ka karmidel okupatsiooniaegadel. Tänavu juunis möödus 25 aastat sellest, kui Helme maakutsekoolis nr. 30 lõpetas kolmeaastase õppeajaga traktoristide-masinistide kursus. Nemad olid n.ö laia profiiliga – said lisaks mehhanisaatorioskustele täieliku keskhariduse ja C-kategooria autojuhiload.

Kogenud tootmisõpetusmeistrid, head õppetingimused ja kooli kena asupaik meelitasid Helme tulema noori üle Eesti. Sellel 1982. a. trepipildil olevast 24 noormehest kolm on pärit Põlva maakonnast, 7 Pärnumaalt, 2 Tartust ja 6 Tartumaalt, 1 Viljandist ja 2 Viljandimaalt, 1 Valgamaalt ja 2 Võrumaalt. Kutsehariduse ja üldise keskhariduse korraga omandamine polnud kerge – kolme aasta jooksul langes kuus õppijat välja. Üldse aga lõpetas juunis 25 aastat tagasi Helme kooli ligi 100 noormeest.

Vaatamata mõnede kommarite tekitatud närvipingetele olen tänini õnnelik ja uhke selle üle, et mul õnnestus juhendada 21 õppegrupi õpilasi, kelle õppeaeg varieerus poolest aastast kolme aastani; kolmeaastaseid gruppe oli kuus. Ühtekokku on mul olnud õnn Helmest Eesti põllumajandusse tööle saata üle 500 traktoristi ja autojuhi. Lisaks sellele sai juhendatud 30 farmimehhaanikut ja 30 kombainerit.

Meie koolis kasvasid ja arenesid tublid mehhanisaatorid, keda on hea meenutada: näiteks Urmas Ots Tallinnast ja Toivo Tobreluts Virumaalt Lüganuselt (lõpetasid 1976. a.), Aivar Joa, Aivar Pärtel ja Endel Lemmik Pärnumaalt (1982. aasta lõpetajad), Valdo Oder Saaremaalt (lõpetas 1985).

Parimatest andekaim oli Vaido Kotkas Valgamaalt (lõpetas 1988), kes teise kursuse õpilasena saavutas üleliidulistel maakutsekoolide künnivõistlustel Valgevenes Mogiljovi oblastis 1987. aastal IV koha. 900 koolist oli välja valitud 25 parimat võistukündjat. Saavutatud tulemus väärib tähelepanu veel seetõttu, et Vaido pidi kündma võõra traktori ja adraga ning proovikündi lubati teha ainult mõni ring. Esikolmikusse pääsemine oli täiesti reaalne, kuid suurvõistluse närvipinges läksid mõned punktid kaotsi; meie võistkonnal puudus ka psühholoog, kes teistele oli kaasa antud. Võitjaks tulnu, kohaliku maakutsekooli õpilane oli saanud aga enne võistlust teha kümneid proovikünde.

Ka meie praegune põllumajandus vajab noori teotahtelisi ja andekaid inimesi, kelle väljaõpetamist tuleks Helmes alustada juba eeloleval õppeaastal. Koolitada tuleks nn asendustalunikke, kes annaksid taluomanikele puhkust ja asendaksid neid ka haigestumise korral, sest põllumajanduses leidub rohkelt tõid, mis ei kannata viivitamist ega ärajätmist. (Seepärast töötasin gi ise aastail 1953-1983 veerandsada koristusperioodi kombainerina Valga- ja Viljandimaa põldudel.)

Elmar Uprus (76), põllumeeste pöidlahoidja

[1982. a. fotol:]
Üle 41 aasta masinameestekoolis grupimeistrina töötand Elmar Uprus oma õpilaste keskel. Paremal serval kasvataja Aino Reilent, kel jätkus emalikku hoolt noormeeste ellusuunamisel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)