Miks jännatakse haldusreformi kallal üle-eelmise sajandi moodi?

AADU RAST,      08. oktoober 2003


Haldusreformile on tarvis Eestis teha süsteemanalüüs. Peame teadusliku täpsusega kirja panema, kes me oleme, mis me oleme, kus oleme ja milleks võimelised oleme, mida vajame ning kuidas kõike saavutada. Kas ja kuhu on tarvis valla- või linnavalitsust, kooli või kultuurimaja, haiglat või litsimaja, politseid või turvateenistust.

Nüüd, mil haldusreformi on palju aastaid üritatud paigast nihutada, asus seda vedama endine valla- ja maavanem Jaan Õunapuu. Ehk on temal rohkem õnne!
Üht-teist on varem tehtud. Mõni vald, alev ja linnake sai endale ühe valitsuse. Ilmselt toimetatakse reformi kallal natuke ka praegu. Olles sarnaste protsesside teadusliku küljega pisut tuttav, valdab mind siiski hirm selle reformi õnnestumise pärast.

Enne otsustamist pöörduge teadlaste poole
Teadusdoktor Riho Nõmmik on kord juba haldusreformi kohta märkinud, et meil tahetakse asi jälle ära teha ülemöödunud sajandisse kuuluvate meetoditega. Filosoofiadoktor Arkadi Rakitov on märkinud, et mistahes sotsiaalse tähendusega tegevuses saabub varem või hiljem aeg, kus tuginemine üksnes praktilistele kogemustele end enam ei õigusta. Siis saab teoreetiliste lahenduste leidmine arengu paratamatuks eeltingimuseks. See aeg peaks meil ammugi käes olema. Kogu riigi süsteemanalüüsiks ei tohiks olla probleem Riho Nõmmik Moskvast kas või korraks kohale kutsuda.
On tarvis teadusliku täpsusega kirja panna, kes me oleme, mis me oleme, kus me oleme ja milleks me võimelised oleme, mida vajame ning kuidas kõike saavutada. Kas ja kuhu on tarvis valla- või linnavalitsust, kooli või kultuurimaja, haiglat või litsimaja, politseid või turvateenistust, või kõike kokku. Vanasti maal turvafirmasid üldse vaja ei olnud. Piisas luuast ukse taga, et keegi majja ei tungiks.
Täna on metsakolkas elavale inimesele ilmselt soomusmasinaga turvateenistust tarvis. On juhtumeid, kus isegi see ei ole pätte takistanud.

Vallamajad töökohtadega üle koormatud
Kuni haldusreformile pole tehtud teadusanalüüsi, millele tuginedes saab projekteerida optimaalse valitsemissüsteemi, jääb mind piinama teadmine, et üle 60 aasta tagasi tegi kogu vallavalitsuse töö ära üksainus vallasekretär. Tänasega võrreldes olid toonased kommunikatsioonivõimalused lausa primitiivsed.
Süvauurimus peab näitama, miks peavad vallavalitsused praegu nii töökohaarvukad olema, nagu need on. Vallavalitsus oma personaliga on elanikele tööandja, töökoht, mis peaks aga piirduma vaid vallarahva teenindamisega.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)