Võrdse kohtlemise seadus kukkus Riigikogu hääletusel läbi

Mis teha, ega mul siin selle eelnõu kohta midagi palju uut öelda ei ole! Väga põhjalikult sai selle eelnõu problemaatikat ja probleempunkte, mis jäid selles eelnõus lahendamata, käsitletud teisel lugemisel. Keskerakond tegi siis mitu muudatusettepanekut, millest väga olulised jäid siiski arvestamata.

 Valitsus ei kuulanud huvigruppe

 Seepärast tegime ettepaneku katkestada teine lugemine, ja ära kuulata erinevate huvigruppide arvamused. Selle eelnõu asjus on pöördunud Riigikogu liikmete poole Eesti Naiste Ümarlaud ja ka ametiühingud. Kuid probleemid, mis neis pöördumistes sisalduvad, on jätkuvalt lahendamata.

Kuna meie ettepanekut tookord ei kuulatud, siis me kahjuks ei saa toetada tegelikult ju väga vajaliku eelnõu vastuvõtmist seadusena ka seekord. Oleme jätkuvalt seisukohal, et oleksime võinud võtta aega ja probleemid selgeks vaielda, leida kompromissid.

Eks muidugi on ka edaspidi üht-teist võimalik teha ja muuta. Tõenäoliselt tuleb lähiajal Riigikokku arutelule ka eelnõu soolise võrdõiguslikkuse seaduse teatud kohandamiseks seoses Euroopa õigusega. On tulemas töölepingu seadus. Eks probleemid tuleb nende seadustega kooskõlas lahendada. Aga me ei saa jätkuvalt praegu nõus olla võrdse kohtlemise seadusega sellisel kujul.

Võrdõiguslikkuse volinik tegeleb vaid vähemustega

 Tuletan meelde paar põhilist põhjust, miks Keskerakond seda eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei toeta. Me ei saa nõustuda, et praeguse soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsioon muudetakse mitmesuguste diskrimineerimise alustega tegelevaks ja vähemusgruppidesse kuuluvate isikute võrdse kohtlemise normide võimaliku rikkumise ärahoidmisega tegelevaks institutsiooniks.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduses on soolise võrdõiguslikkuse mõiste sisestatud äärmiselt selgelt, ja seal jagunevad õigused, kohustused, vastutus ja võimalused võrdselt naiste ja meeste vahel. Seega on see seadus suunatud ka struktuurse ebavõrdsuse likvideerimisele ning tulemuste võrdsuse saavutamisele.

Soolise võrdõiguslikkuse volinik peab lisaks kodanike avalduste läbivaatamisele jälgima ka seda, kas ja milliseid meetmeid riik ja kohalikud omavalitsused rakendavad olemasoleva ebavõrdsuse ehk kaudse diskrimineerimise vähendamiseks ja sugudevahelise võrdsuse saavutamiseks. Oleme  seisukohal, et Eesti ühiskonna vajadustele praegusel arenguetapil vastaks kõige enam soolise võrdõiguslikkuse voliniku iseseisva institutsiooni säilitamine. Probleemiks on eelnõus sisalduv praeguse soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsiooni nimetuse muutmine ning kogu institutsiooni tegevust reguleerivate sätete eemaldamine soolise võrdõiguslikkuse seadusest.

Kaitse diskrimineerimise vastu peab jätkuma

Tuletame meelde, et neis direktiivides, mida me olemasoleva eelnõu seaduseks vastuvõtmisel tahame harmoneerida, on selgesõnaliselt öeldud, et nende direktiivide rakendamisega ei või õigustada liikmesriikide poolt eelnevalt tagatud diskrimineerimisvastase kaitstuse taseme alandamist.

Soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsioon on Eestis loodud mitte ainult kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, vaid kooskõlas ka ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise konventsiooniga ja Pekingi tegevuskavaga, millega Eesti on ühinenud. ÜRO 2007. aastal esitatud soovitustes Eesti riigile ollakse mures, et riik pole võtnud piisavalt meetmeid soolise võrdõiguslikkuse seaduse kiireks ja toimivaks rakendamiseks.
Teine suurem probleemide grupp tuleneb kooskõlast töölepingu seadusega, sest võrdse kohtlemise seaduses on diskrimineerimise alused kitsamad, neid on vähem kui kehtivas töölepinguseaduses. Ja praegusel kujul tegelikult hakkab siis ju kehtima võrdse kohtlemise seadus ka nende tunnuste kohta ehk siis töölepinguseaduses sisalduv laiem ring piiratakse. Selline praktika on taunitud igasuguse õiguse, ka rahvusvahelise kogemuse põhjal, samuti ametiühingute ja töötajate õiguste põhjal ning ka nende konventsioonide põhjal, millega oleme ühinenud. Selle üle oleks tulnud veel mõelda ja oleks pidanud üritama leida lahendusi. Nii et pole parata, keskerakondlased hääletavad eelnõu vastu, kuna me ei poolda sellise pooliku variandi seaduseks saamist.

 Häältega 50:33 kukkus eelnõu läbi, ja vähemasti sel korral vigast võrdse kohtlemise seadust vastu ei võetud. Vastu hääletasid Keskerakonna, Roheliste ja Rahvaliidu saadikud. Koalitsiooni poolelt jättis hääletamata sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof.

JAAK AAB

Jaga |