Tallinna TV võiks ettevõtete käekäiku tutvustada

Näiteks viimati sai vaadata saadet „Ärimehed: Põllurammu maapõuest“, kus anti teada, kuidas Eesti põhjarannikult leiti Euroopa ja maailma tasemel fosforiidivarud ning 1921. a asutati Tallinna lähistele Ülgasele ja Maardusse fosforiidi töötlemise ettevõte.

 Koolipõlvest mäletan, kuidas nõukaajal ajalehtedes ja kinoekraanil tutvustati väga vajaliku kunstväetise superfosfaadi valmistamist. Põnev oli näha, kuidas fosforiidikaevanduses vedasid vagonette väikesed elektrivedurid. Keemiatunnis õppisime pähe fosforväetiste valemeid ja joonistasime töövihikusse tehnoloogilisi protsesse. Mõned koolid korraldasid oma õpilastele ekskursioone tehasesse. Tänu tähtsale ettevõttele kujunes Maardusse alev, millest on saanud päris pirakas linn, kus 10 aastat tagasi oli ligi 17 tuhat elanikku.

 ETV saates mindi kuidagi põgusalt mööda Maardu fosforiiditööstuse tänapäevast. Tõepoolest, sellest linnast on küll aeg-ajalt kuulda, aga seal tehtavast peaaegu üldse mitte. Seepärast otsisin seletust „Eesti entsüklopeediast“, mille 12. köites on kirjas sedagi, et 1950. a nimetati „Eesti Fosforiit“ (EW ajal kuulus 80% selle aktsiatest riigile) ümber Maardu Keemiakombinaadiks, kus toodeti fosforiidijahu, väävelhapet, superfosfaati ning 1970. alustas tööd granuleeritud superfosfaadi tsehh (granuleerimise põhimõte tehti meile koolis ammu enne üleliidulise „kemiseerimise“ algust). 1975. aastast tegutses Maardu Keemiatehas ja 1983. aastast tootmiskoondis „Eesti Fosforiit“, mis 1992. a reorganiseeriti väliskapitali osalusega aktsiaseltsiks, mille aktsiakapitalist kuulus 80% meie riigile. Aga 1997. a müüs meie riik oma osaluse erafirmale. Et tootmise ajakohastamiseks polnud uutel omanikel raha, lõpetas AS tegevuse, ja Maardus võib nüüd näha keemiaettevõtte varemeid.

 Samalaadset tööstustootmise „vaba arengut“ on tehtud vabas Eestis mujalgi. Kas on meil veel olemas sellist linna, kus poleks kunagiste tööstusettevõtete varemeid? Eesti käitised parseldati maha, et nad vabal maailmaturul ei „häiriks“ vaba kapitalistlikku konkurentsi.

TAAVET MEELIS endisest Nõmme linnast

Jaga |