Linnad ja vallad on nurka surutud!

EDGAR SAVISAAR, Tallinna linnapea

Savisaare sõnul on omavalitsused olnud Eesti riikluse taimelava nii esimese kui ka teise iseseisvusperioodi eel. Omavalitsuste roll iseseisvas Eestis on Tallinna linnapea arvates olnud  mõlemal perioodil liiga nõrk ning tema hinnangul on see üks olulisemaid kasutamata ressursse meie riikluse vundamendi kindlustamisel.

Savisaar meenutas üht oma eelkäijat, Eesti riigi sünnitunnistusele alla kirjutanud Jaan Poskat.

„1904 valiti Poska Tallinna linnavolinikuks, juba 1905 linnavolikogu juhatajaks ning 1913-1917 oli Poska Tallinna linnapea. Tema algatusel loodi muide Tallinnas linnade organisatsioon, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks ühiskondlikuks keskuseks sõja ajal. Märtsist oktoobrini 1917 oli Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangukomissar. Sel perioodil ühendati Lõuna-Eesti Eestimaa kubermanguga - see oli tänastele sarnastes piirides Eesti-nimelise haldusüksuse sünd," märkis Savisaar.

Linnapea jätkas ajalooga: „Haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu, kes kuulutas ennast 28. novembril 1917 kõrgeimaks võimuks Eestis. 24. veebruaril 1918 määras Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Pärast seda hankis Poska Eesti välisdelegatsiooni juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919 nimetati ta Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. Ta suri vaid kuu aega pärast Tartu rahu allakirjutamist," meenutas Savisaar.

Hilisemat aega puudutades märkis Savisaar, et omavalitsuste roll Eesti taasiseseisvumisel oli sama suur kui riigi tekkimisel. „Esimesed vabad valimised Eestis toimusid just kohalikesse esinduskogudesse. 10. detsembril 1989 valitud rahvasaadikute nõukogud nimetasid end oma esimestel istungitel ümber volikogudeks, täitevkomiteedest said linnavalitsused," ütles Savisaar. Ta meenutas ka, et selle Ülemnõukogu valimised, kes kukutas kommunistid ja tõi võimule laiaulatuslikul baasil rajanenud Rahvarinde valitsuse, toimusid mõni kuu hiljem.

Savisaar rääkis, et Rahvarinde valitsuse jaoks olid eelnevalt kohalikes volikogudes sisse võetud positsioonid, sellest saadud kogemused ja ka otsene poliitiline jõud oli  kriitilise tähtsusega nii Eestis ja Moskvas kui ka Läänes. „Ma ei liialda, kui väidan, et ilma kohalikku võimutasandit kaasamata poleks Eesti taasiseseisvunud," ütles linnapea.

„Kahjuks ei osatud algusaastatele järgnenud riigiehitamise tuhinas omavalitsuste rolli enam hinnata," märkis Savisaar. Tema hinnangul Põhjamaade ja Lääne-Euroopa tugevaid omavalitsusi peeti ja peetakse veel tänastegi valitsusparteide poolt Lääne demokraatia veidruseks. Savisaare väitel ei mõisteta, et omavalitsustel on pärast riigi sündi kandev roll ka riigi ja rahva igapäevases elus, ega taibata, et omavalitsused on tugeva rahva vundament.

„Öeldakse küll, et õnn ei ole rahas, ammugi siis mitte euros, aga küllap saavad kõik rahakeelest aru. Eesti omavalitsuste osa avalikus eelarves on kordades väiksem kui Lääne-Euroopas ja Põhjamaades. Isegi Ida-Euroopa ehk nn Uue Euroopa kontekstis on meie omavalitsussektori osakaal alla keskmise," selgitas Savisaar. Ta lisas, et arenenud maailma põhjal võib öelda: mida tugevamad on riigis omavalitsused, seda rohkem on seal demokraatiat, ning vastupidi - nõrgad omavalitsused on riigis demokraatiadefitsiidi tunnuseks.

„Meil räägitakse ja imestatakse, et erakondades on otsustamine koondunud Tallinna peakorteritesse. Aga poliitikat saab teha seal, kus otsustakse rahajagamise üle. Ma arvan, et selle järgi vastab Eesti erakonnastumine üsna täpselt tegelikkusele - Tallinnas, Tartus ja veel mõnes kõneväärse eelarvega linnas saame rääkida erakondlikust juhtimisest. Enamikus linnades, valdadest rääkimata, on erakonnad paremal juhul vaid markeeritud; tegelikku väärtuspõhist ehk maailmavaatele tuginevat poliitilist jaotust pole seal välja kujunenud ning senise arengumudeli jätkudes ei saagi välja kujuneda. Põhiline parteide „aur", parteide parimad pead ja käed sebivad Toompeal ja selle ümber asuvas riigimullis," kõneles Tallinna linnapea.

Savisaar ütles veel, et kui tahame olukorda muuta, tuleb omavalitsustel lõpetada valitsusega iga-aastane kemplemine nende protsendikümnendike üle, mida linnad ja vallad saavad riiklikust tulumaksust. Omavalitsuste praegune osa avalikus eelarves peab vähemalt kahekordistuma, soovitavalt kolmekordistuma, et saaksime end hakata võrdlema euroopaliku demokraatliku ühiskonnaga.

„Jääb mulje, et mitte iga kord ei teadvustata, et just hästitoimiv kohalik omavalitsus on riigi demokraatliku arengu kõige kindlam garantii ning ka kodanike põhiõiguste ja põhivabaduste ning sotsiaalse turvalisuse esmane tagaja. On kahetsusväärne, et nii põhiseaduse kui ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtteid üritatakse jätkuvalt eirata, unustades, et riik ja kohalik omavalitsus peaksid olema partnerid, kelle ühiseks ja kõrgeimaks huviks on hoolitseda elanike eest nii pealinnas kui ka igas väikevallas. Just keerulistel aegadel on otsustav tähtsus riigi ja omavalitsuste suutlikkusel tulla toime igapäevaste ülesannetega ning osutada vajajatele abi. Seetõttu on avaliku võimu eri tasandite omavaheline koostöö praegu eriti oluline kogu ühiskonnale," ütles Savisaar.

Kõnes tuletas Tallinna linnapea meelde, et Eestil on varsti ees parlamendivalimised. Tema arvates saab omavalitsuste raskest seisundist nende valimiste üks sõlmküsimusi.

„Vaadakem tõele näkku," kutsus Savisaar kaasa mõtlema. „Linnad ja vallad on nurka surutud ning pandud maksma riikliku poliitika vigade eest. Omavalitsuste maksubaasi on kärbitud - iga viies kroon, mis varem läks linnadele ja valdadele, on nüüd keskvalitsuse kätte võetud. Ülesandeid on omavalitsustele samal ajal juurde antud, mitte vähendatud. Justkui oleks riik midagi muud, kui need enam kui 200 omavalitsust, keda me esindame. Öelgem lõpuks välja: Toompeale on vaja niisuguseid inimesi, kes suudavad kaitsta ka omavalitsuste positsioone, ning täna on aeg seda täiel häälel tunnistada," oli Savisaar otsekohene.

Linnapea hinnangul on piinlik ja häbiväärne, millist tsirkust on Toompea enamus teinud algul soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja nüüd müügimaksuseaduse ümber. Tema sõnul valitsus üritab inflatsiooni tõusu õigustada omavalitsuste tegevusega. See on väär ja silmakirjalik. Valdade ja linnade elanikel peaks nüüd olema selge valik, kelle poliitikat toetada ja kelle oma mitte.

EDGAR SAVISAAR, Tallinna linnapea

[esiletõste] Savisaare väitel ei mõisteta, et omavalitsustel on pärast riigi sündi kandev roll ka riigi ja rahva igapäevaelus; ei taibata, et omavalitsused on tugeva rahva vundament.

[fototekst]  KANGE TALLINN: Pealinn suudab ühena vähestest omavalitsustest riigi diktaadile vastu seista.

Jaga |