Tulumaksureform lööb äiksena senistesse dogmadesse

Alampalk tõuseb samuti samale tasemele. Sellist palka teenivad inimesed võidavad 2018. aastal tänu maksuvaba tulu reformile ning alampalga tõusule kokku üle tuhande euro. See on Eesti ajaloo olulisim maksumuudatus, lausa muutus mõtteviisis. Sellise suure hulga Eestimaa inimeste sissetulekuid otseselt suurendav ja neid positiivselt puudutav reform toimub Eestis üle pikkade aastate. Loomulikult tekib seetõttu ka parajalt mürinat ja nurinat nendelt, kes olid harjunud aastaid võimul olles vaid iseenda tõe ja õiglusega.

Alustuseks rõhutan, et tulumaksureformi tulemusel saab kuni 1200-eurose sissetulekuga inimene igal kuul juurde 64 eurot ehk 768 lisaeurot aastas. Võrreldes tänasega võidavad ka kõik need, kelle sissetulek kuus ulatub 1776 euroni. Alles 2100-eurose sissetuleku piirist alates tuleb tulumaksu rohkem maksta 36 eurot kuus, tulumaksuvaba miinimum kaob.

Kaks pluss kaks pole tulumaks

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise suurimaks kriitikuks on opositsiooni langenud Reformierakond, kes rõhutab, et praegu kehtiv ühetaoline tulumaks on meie riigi konkurentsieelis ning et uus süsteem eriliselt karistab töökaid. Esiteks usun siiralt, et enam kui 2100-eurose sissetuleku puhul 36 euro loovutamine selleks, et ligi kolmveerand samuti töökatest Eesti inimestest saaks juurde kuni 64 eurot, pole ka paljude veidi enam panustajate silmis karistusaktsioon.

Ei tasu mõnel mõru pillina võtta kindlasti sedagi, et kolmelapseline pere saab 500 eurot toetust, et õpetajate ning sotsiaal- ja kultuuritöötajate palk tõuseb, et on riiklik matusetoetus ja hambaravitoetus, lisaraha suunatakse tervishoiule, huviringidele, omavalitsustele jpm. Tõsi, tulumaks pole võib-olla nagu kaks pluss kaks, kuid vaid lihtsus ei tohi olla põhieesmärk. Meie nn lihtsus on  seni seisnud eelkõige selles, et madalat ja keskmist palka saavad inimesed on seni panustanud suhteliselt rohkem, võrreldes kõrgemapalgalistega.

Kui 1990. aastate alguses võttis Eesti kasutusele proportsionaalse tulumaksu, oli üheks oluliseks põhjuseks meie äsja taasiseseisvunud riigi vähene võimekus keerulisemat maksusüsteemi edukalt hallata ja kontrollida. Nüüd, mil Eesti on e-riik ja oleme ise ennast hinnanud isegi digi-tiigriks, on muutuse võrdlemine võimatu missiooniga meelevaldne ja küsitav. Kas siis tõesti meie tublid raamatupidajad ja muud inimesed ei saa hakkama oma tulude haldamisega ega ei suuda nendelt teha maksuvaba tulu arvestust, vajadusel kasutades ka Maksu- ja Tolliameti üksikasjalikke abimaterjale ja kalkulaatoreid. No ei kõla usutavalt! Me oleme siiski nutikate lahenduste ja nutikate inimestega tore väikeriik.

Jutt, et särame praeguse tulumaksusüsteemiga kui Põhjanael pimedusega löödud Euroopa riikide hulgas, kus peaaegu kõikjal on astmeline tulumaks, on samuti vaid soovunelm. Kindel on, et midagi ülemäära keerukat uus süsteem palgasaajale ei too. Küll aga toob ta kasu.

Eesti keskmine palk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1201 eurot. Enam kui 60 eurot lisandub järgmisel aastal igal kuul sellist palka teenivate inimeste pangaarvele. Paraku pole keskmine palk Eesti inimeste tegeliku sissetuleku etalon. Mediaanpalk, millest pooled töötavatest inimestest teenivad vähem, on vaid 909 eurot.

Seega on astmelise tulumaksu sisseviimine riigis, mis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikidest on sissetulekute erinevuselt ebavõrdsemate seas, vajalik samm. OECD vastne prognoos rõhutabki, et maksuvaba tulu tõstmine 500 eurole ergutab majapidamiste ostujõu kasvu, mis omakorda toetab tööturul osalemist ja vähendab väikeste sissetulekute maksukiilu. See põhimõtteline reform elavdab majandust ja vähendab ebavõrdsust, tõstab just madalama ja ka keskmise sissetulekuga inimeste maksujõulisust.

Tõest ja õiglusest

Ometi on kriitika meedias tohutu. „Elulised“ näited maksusüsteemi selgitamiseks tuuakse perekondadest, kus isa ja ema palk on üle 1800 euro ning vanaisa on pensionärist füüsikaprofessor ülikoolis, kelle palk koos pensioniga ületab 2100 euro piiri. Pigem on see siiski erandlik. Ainult halba näeb muudatustes Brüsselist ka pea kümmet mediaanpalka kuus teeniv Euroopa Parlamendi saadik. Paraku levivad ka mitmed valed ja pooltõed (neid levitatakse teadlikult).

Mure, et sissetulekute hulka loetakse enda auto müügist või eluasemest saadud tulu, on samuti alusetu. Maksuvabaks tuluks jäävad ka toimetulekutoetus ja peretoetus. Arvesse lähevad vaid deklareeritavad asjad. Sellest, mida loetakse sissetuleku hulka ja mida mitte, saab kõige paremini teada Maksu- ja Tolliameti kodulehelt. Niisamuti saab peagi jälgida, kas aasta jooksul tuleks teha tulumaksuvaba miinimumi arvestamisel korrektuure, et kevadel poleks üllatusi. Kui leiate, et teie aastatulu võib ületada 14 400 eurot, saate tööandjale esitada avalduse, et 500 euro asemel rakendataks hoopis näiteks 400-eurost tulumaksuvaba miinimumi.

Selgust tuleb luua ka hirmudes, et aktsiisitõusud söövad tulumaksuvaba miinimumi tõusust tuleva võidu. Reformierakonna juhtimisel pidanuks 2018. aastal tõusma diislikütuse aktsiis, Keskerakonna juhitud valitsus jätab selle ära.  Poole võrra vähendatud alkoholiaktsiis tõstab õllepurgi hinda sentides, ära jäeti magusamaks ja pakendimaks. Gaasiaktsiis viib tavatarbijal aastas 5–6 eurot. Samal ajal on võit tulumaksuvaba miinimumi tõusust aastas kuni 768 eurot.

Tulumaksuvabastus on oma olemuses sotsiaalne toetus. Seda peaksid saama seda vajavad inimesed. Tõsi, järgmisest aastast kaob tulumaksuvabastus kõrgemat palka teenivatel ja suuremate sissetulekutega inimestel. Siin riik tõesti lõpetab selle sotsiaalse toetamise suurema sissetulekuga inimeste puhul.

Lõpetuseks tuleb tõdeda, et veel viimaseid nädalaid kehtiv kõigile ühtlane ehk proportsionaalne tulumaks soosib ebaproportsionaalset sissetulekute ebavõrdsust või erinevust. Oli viimane aeg seda muuta.

HELMUT HALLEMAA,

Riigikogu Keskfraktsiooni liige

[graafiku allkiri]  Tulumaksureformi tulemusel saab kuni 1200-eurose sissetulekuga inimene igal kuul juurde 64 eurot ehk 768 lisaeurot aastas. Maksuvaba tulu summa arvutatakse vastavalt töötaja brutotöötasule. Tabelis näitena järgmiste brutotöötasude puhul maksuvaba tulu (MVT) summa kujunemine.

Jaga |