Haabersti käis ettepanekud kõlavalt välja

Poliitikutest oli kõige varem kohal Riigikogu liige Dmitri Dmitrijev. Varakult vaatas ta üle laua, kus tal tuleb rahvaga silmast silma arutlusi pidada. Et Dmitri oli esimene, tuli tal kõiki teisi saabujaid tervitada. Ühena esimestest oli kohal ka Haabersti linnaosa vanem ning õhtu moderaator Marek Jürgenson. Piirkonnajuhina hakkas ta kohe ka kohapeal asju korraldama.

Varakult saabuja oli ka Mareki nimekaim, Vsevolod Jürgenson. Tallinna ühe tuntuima taksorooli keerajana ning muu hulgas ka Kesknädala autorina hakkas Vsevolod innukalt teisi teretama, selfisid tegema ning juba enne laudkondade arutelusid teemasid arutama.  

Saal sai algusajaks täpselt täis, kohal oli ligemale 70 inimest. Moderaator Marek pidi alguse venimise pärast siiski vabandama, sest osa laudkondade juhte jäi tipptunnil Haabersti ristmikul ummikusse. Riigikogu liikmed pidid valima uut juhatust ning seepärast ei jõudnud mitte kõik õigeks ajaks kohale. Aga Marek sai aega kasutada nii valmiva Haabersti ristmiku kui ka linnaosa tegevuste tutvustamiseks.

Peaaegu korraga saabusid ummikust pääsenud parlamendiliikmed Siret Kotka-Repinski, kes asus juhtima regionaalpoliitika laudkonda, Viktor Vassiljev sotsiaalpoliitika ja Märt Sults hariduspoliitika laudkonda. Pensionipoliitika laua juht, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid tuli viimasena, aga lahkus esimesena, sest tal oli ootel juba järgmine kohtumine.

Kõlavad ettepanekud

Kõik laudkonnad said pärast kolmveerandtunnist arutelu oma ettepanekutega õigeks ajaks valmis. Laudkondi juhtinud riigikogulased esitasid neid seejärel selgelt ja kõlavalt mikrofoni ees. Sults teatas laudkonna nimel, et heaks treialiks hakkamiseks ei pea olema kõrgelt haritud. Häid spetsialiste sunnitakse õppima, selle asemel, et lasta neil teha südamelähedast tööd.

Hiljem vestlusringis arvas Vsevolod Jürgenson selle peale, et kuna Eestis on 30 000 noort ilma tegevuseta, siis on pigem vaja omi noori ümber õpetada, kui tuua sisse võõrtööjõudu. Aeg läheb ja kõik muutub väga kiiresti, seepärast peab ka kiiresti ümberõppele mõtlema. Vsevolodil oli veel rääkida sellest, et ümberõpet tuleb aktiivselt pakkuda muukeelsetele inimestele, et nad ei lahkuks Eestist niisama kergekäeliselt. „Nad tuleb kõigepealt siin tööle saada.“ Vsevolod on ise juba teada-tuntud Eesti patrioot. Jõulude ajal nägid kõik ühes Vahur Kersna saates tema optimismi ning patriootlikkust.

Vassiljev pani sotsiaalpoliitika poole pealt ette luua ühtne digitaalne süsteem, mis hõlmab sotsiaalhoolekannet ja tervishoidu. Kotka-Repinski märkis ära maaettevõtjatele ja noortele maaperedele toetuste tagamise vajaduse, Dmitrijev  – ajude äravoolu peatamise ja nende tagasitoomise vajaduse. Pensionid aga peaksid olema maksuvabad ning neid tuleks ilmtingimata 100 euro võrra tõsta. 

Majanduspoliitika laudkonnas arutlenud Natalja Golimbijevskaja, kes on viimased 15 aastat olnud korteriühistu eesotsas, arvas pärast kohtumist, et see oli igati huvitav ja kasulik. Paljud olid selleks juba varakult ette valmistunud ning esitasid omad ettepanekud paberil. Nataljal oli ka ettepanek korralduse asjus, et võib-olla oleks edaspidi hea, kui saaks laudkondi mingil moel vahetada, et osa võtta ka muude teemade aruteludest. „Oma laudkonnas leppisime ka Dmitrijeviga kokku, et arutame korteriühistute teemat järgmisel nädalal veel täiendavalt. Et käesolevast aastast on selles valdkonnas palju muudatusi seadusandluse vallas, siis oleks hea Riigikogu liikmega kohtuda ning probleeme arutada,“ ütles ta.  

Arvamustega arvestatakse

 Moderaator Marek Jürgenson tunnistas pärast peaaegu kolmetunnist arutelu, et kohtumine läks igati korda. Laudkondades arutati elavalt paljusid teemasid ning pärast ütlesid laudkondade juhid ka selgelt välja, milliseid ettepanekuid tehti. Hiljem leidis aset diskussioon, kus teemad veel läbi räägiti. „Mitmed inimesed tahtsid rääkida mitte ainult oma laudkonna teemast, vaid tegid ettepanekuid ka muudes valdkondades. Oluline on korjata kokku inimeste ideed nii Haaberstist kui ka üle Eesti, et saaks need valju häälega välja öelda ning nende arvamustega arvestada,“ tõdes ta.

Kui rahvas oli juba lahkumas, jäid viimased aktiivsed poliitikahuvilised prouad rõivistus omakeskis arutama aktuaalseid päevaküsimusi. Need ulatusid eelmise presidendi Toomas Hendrik Ilvese taunimisväärt käitumisest ehk nn ärmatamisest kuni ilmani, mis väljas valitses. Ilm oli aga pärast kohtumise algust lörtsi ja tuule tõttu muutunud varakevadiselt soojaks, nii et prouad said rahulikult veel muidki teemasid arutades end koduteele asutada.

AIVAR JARNE

Jaga |