Liina Tõnissoni idealism lõppes

17. oktoober 2007


Liina Tõnisson aastal 2001:

„Kümme aastat kohalikku poliitikat on küllalt selgelt näidanud, et vajadusel on kõik aated võimalik kas rahaks või poliitiliseks kapitaliks konverteerida. Enamik võimulolijaid kasutab oma võimu eeskätt oma isiklikuks heaoluks või oma kildkonna soovide täitmiseks ning edasi ... tulgu või veeuputus.

Vähemalt nii on väga paljudel juhtudel Eesti varakapitalistlikus ühiskonnas käitutud. Kuid ikkagi ei ole ma lõplikult kaotanud lootust, et ees ootavad paremad ajad, kus ühiskonna kõik liikmed tunnetavad oma vastutust ja soovivad meie üldise elatustaseme tõusu, olles selle nimel nõus ka ise veidi oma isiklikust heaolust ära andma.

ﾜhesõnaga, mina loodan Eesti üldise solidaarsuse peatsele kasvule ja üksteisemõistmisele, mis lõpptulemusena annaks meile kõigile vastuvõetava või vähemalt talutava elustandardi.

Selle nimel olen valmis poliitikas jätkama, kuigi olen korduvalt lubanud ära minna ja midagi muud teha. Kuid miski on mind püsivalt selles rollis kinni hoidnud – võib-olla soov midagi oma kätega ära teha. Selle poole ma igatahes püüdlen."

Toivo Tootsen „Tegijad". Tallinn 2003, lk. 80.

Liina Tõnissoni sõnavõtust 8. oktoobril 2007 Riigikogus:

„Me tulime 15 aastat tagasi siia saali täis suuri ootusi, suuri lootusi, põlevi silmi, täis tahtmist see riik uuesti luua, suurepäraseks teha. Me olime idealistid.

Midagi oleme kindlasti saavutanud: meil on suurepärase majanduseduga riik. Aga kas ta päris see on, mida me tol korral tahtsime — ma natuke kahtlen. Tean muidugi, et eestlased ei ole kunagi rahul sellega, mis nad on saavutanud. Alati on eestlane kriitikavalmis.

Aga siiski: mina lähen, teie jääte. Siit on läinud väga palju toredaid inimesi, mõned on lähetatud valijate poolt, mõned on ise läinud. Mina olen nende hulgas, kes ka ise läheb.

Aga tänaseks ma näen, et mind ei ole selles saalis enam vaja, sest ma ei tunne, et minust midagi sõltuks. Ma ei näe, et ma millelegi kaasa aitaks. Minu nägemuse kohaselt on paraku tänane saal see kummitempel, millest president rääkis.

Mul on kahju seda teile öelda, aga ma olen näinud läbi 15 aasta siin selles saalis suurepäraseid kõnesid, seda intellektisära, mis esimestel aastatel siin pidevalt särises. Ma ei taha öelda, et siin täna ei ole suurepäraseid kõnelejaid, on küll, aga need kõnelejad enam ei kõnele. Sellepärast, et kõik otsused on kuskil varem valmis tehtud. Ja siinne parlament, teie ja täna veel mina ka, täidame neid käske.

Mul on teile küll suur palve. Palun, ärge jätkake samaviisi!"

Jürgen Ligi arvab:

Reformierakonna tipppoliiitik Jürgen Ligi kirjutas oma blogis, et tema sõnul ei saa Liina Tõnissoni särtsust ja sarkasmist hoolimata väita, et ta oleks kasutanud ära kogu argumentide arsenali või oma potentsiaali.

Ligi lisas, et kui Tõnisson lahkus Keskerakonnast, kuid ei võtnud vastu ka teise erakonna liitumispakkumist, oli ta meeskonnast päris kõrval ja jõuetu.

"Oma vist 15 aastast oli ta vaid murdosa koalitsioonis, seejuures vaid pool aastat parlamendis ja napi kaks valitsuses," kirjutas Ligi Tõnissoni karjäärist. "Frustreeriv loomulikult. Aga kuna lahkumine oli ammu teada, milleks selline valgustajalik uksepaugutus? Mis väärtus oli siis pikal vindumisel ja "võõraste" otsuste tembeldamisel?"

Hans H. Luik arvab:

Laupäeval, 13. oktoobril Kuku raadio Keskpäevatunnis leidis meediategelane Hans H. Luik, et Liina Tõnisson olevat võib-olla sihiks võtnud kandideerida Eesti Panga nõukogu esimeheks ja selle nimel ta ilmselt Riigikogust lahkuski.

Kesknädal arvab:

Liina Tõnisson on üks targemaid ja südikamaid naisi Eesti poliitikas.

Keskerakonnas töötas ta oma poliitikuelu parimad aastad. Paistab, et Liina Tõnisson ei leidnud oma sinilindu ka „aknaaluste" ridades ega sotsiaaldemokraatide tuules. Meie leht tunneb ja mäletab teda otsekohese ja asjaliku partnerina. Soovime talle head õnne kõiges, mida ta edaspidi ka ette ei võtaks – ekspoliitikuna, emana, vanaemana, legendaarse laulva revolutsionäärina.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (19)