Hiina töötaks koos Euroopa parteidega

Erakonna juhatuse otsusel osales sellel kõrgetasemelisel foorumil siinkirjutaja. Siinjuures võiks meenutada, et umbes aasta tagasi toimunud esimesel foorumil osalesid Eestist Mart Laar (Isamaa ja Res Publica Liit) ja Rein Lang (Reformierakond). Nii et - sobib küll käia Hiina Kommunistliku Partei üritustel, ja haput nägu tehakse ainult moepärast.

Autoriteetne esindus

Hiina poolelt oli esindatus väga kõrgetasemeline: kolm Poliitbüroo liiget, Keskkomitee mitmete ametite ministrid ja aseministrid. Näiteks Keskkomitee rahvusvaheliste suhete ameti minister Wang Jiarui, kes teatavasti juulis 2010 külastas ka Eestit.

Euroopast olid kohal Euroopa Parlamendi poliitiliste ühenduste juhid ja asejuhid. Arvukaimalt oli esindatud Euroopa Parlamendi sotsialistide ja demokraatide progressiivse alliansi grupp eesotsas selle esimehe Martin Schulziga.

Kuigi erinevad poliitilised grupid ja parteid olid esindatud oma esindajate kaudu ning mingit ühtset Euroopa delegatsiooni ametlikult ei olnud, siis praktikas võeti mõnedel juhtudel just Martin Schulzi, nagu oleks ta Euroopa delegatsiooni juht. Paaril korral esines ta tervitusega kõigi delegatsiooni liikmete nimel ja ka hiinlased näitasid kohati üles oma suhtumist temasse kui delegatsioonijuhisse. Ühest küljest oli see kindlasti paratamatu, sest praktiliselt oli võimatu, et igal kohtumisel kõik delegatsioonid tervitama hakkavad. Sellisel juhul oleks foorum pidanud kestma vähemalt paar nädalat.

Esindatud oli Euroopa Parlamendist veel roheliste grupp eesotsas aseesimehe Reinhard Buetikoferiga. Liberaalide ja demokraatide gruppi esindas meilegi tuntud Graham Watson, kes teatavasti külastas Keskerakonna Rakveres toimunud kongressi (21. augustil 2005). Omavahelises vestluses meenutas ta vaimustusega meie kongressi. Ta oli teadlik, et sellel aastal toimub meie järjekordne kongress ja oli väga huvitatud sellel osalemisest. Kohal olid ka Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformi Partei aseesimehed Lousewies van der Laan, Markus Loening ja Dick Roche. Edasi juba paljude Euroopa riikide parteide juhid ja asejuhid, keda siin ruumipuudusel ei ole kindlasti võimalik üles lugeda. Võiks ehk nimetada meie lähinaabreid Balti riikidest. Leedu oli esindatud Sotsiaaldemokraatliku Partei esimehe Algirdas Butkevičiuse ja aseesimehe Justas Pankauskasega. Lätit esindasid Ühtsuse (Unity) Parteist Artis Kampers, kes oli sel ajal ka Läti valitsuse liige (majandusminister), ja Madars Lasmanis.

Kokku oli ametlikus bülletäänis registreeritud 84 Euroopa parteide esindajat, aga mõned jäid kindlasti kohale saabumata.

Peamised prioriteedid

Oma ettekannetes rõhutas Hiina pool loomulikult Hiina majanduse saavutusi ja kaheteistkümnenda viisaastaku eesmärke. Saavutuste poolele kanti (ja vaieldamatult see on saavutus), et ülemaailmse kriisi tingimustes suutis Hiina hoida arvestatavat majanduskasvu. Teise tähtsa saavutusena toodi esile, et 2010. aastaks on Hiinas jõutud 100-protsendise põhihariduseni. Sellest tulenevalt on kaheteistkümnenda viisaastaku plaanis erilisel kohal haridus. Selles valdkonnas soovib Hiina tihedat koostööd teha Euroopa ja selle ülikoolidega.

Endine Hiina hariduse aseminister, praegune Rahvakongressi teaduse, hariduse, kultuuri ja rahvatervise komisjoni liige Wu Qidi rõhutas, et Hiina ja Euroopa hõlmavad rohkem kui 2/3 kogu maailma haridusturust ja ülikoolide vaheline koostöö on hea. Samuti pidas ta tähtsaks Hiina-Saksa Instituudi loomist.

Tähtsal kohal järgmise viisaastaku plaanis on ökoloogia ja keskkonnakaitse. Selles valdkonnas on Hiinale aegade jooksul pidevalt etteheiteid tehtud ja ka mitmed Hiina sõnavõtjad tunnistasid ökoloogiliste probleemide mittearvestamisest tulenevaid ebameeldivaid tagajärgi, eriti rõhutati metsade kontrollimatu raiumise tagajärgi. Kaheteistkümnendal viisaastakul on keskkonnakaitse määratud üheks prioriteediks. Näiteks nähakse ette suuremahulisi metsade taasistutamise aktsioone. Viisaastaku jooksul peab metsade pindala kasvama 21%. Sellel teemal soovib Hiina arendada aktiivset koostööd ka rahvusvahelisel tasandil. Juba käesoleva aasta 9.-11. novembrini korraldab Hiina suure näituse „Hiina rahvusvaheline roheline innovatiivne toodang & tehnoloogiasõu" (CIGIPTS 2011).

Järgmiseks tähtsaks prioriteediks peavad hiinlased 12. viisaastakul innovatsiooni ja jätkuvat majanduskasvu (kuni 10% aastas).

Hiina-Euroopa koostöö

Ettekandjad Euroopast peatusid oma ettekannetes lühidalt oma riikide edusammudel ning mõnikord ka vajakajäämistel ja strateegiadokumendil „Euroopa strateegia 2020". Võib-olla kõige lühemalt ja konkreetsemalt võttis Euroopa strateegia oma ettekandes kokku Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Alliansi aseesimees Marita Ulvskog. Ta tõi välja viis konkreetset eesmärki: 1. Võitlus tööpuudusega, tööpuuduse minimeerimine; 2. Teaduse areng ja innovatsioon. Teaduse saavutused kiiresti tootmisse; 3. Kliimamuutuste vastu võitlemine. Vähendada CO2 emissiooni 2020. aastaks 20%; 4. Hariduse areng ja kättesaadavus; 5. Erinevate ühiskondade ja ühiskonnagruppide koostöö.

Samadel teemadel peatusid ka teised ettekandjad. Rõhutati, et eelnenud ekstensiivse majanduskasvu tagajärjed on olnud kurvad ja seetõttu uus majanduskasv Euroopas peab olema „tark majanduskasv", mis rajaneks innovatsioonil.

Loomulikult ei pääsenud eurooplased oma sõnavõttudes mööda ka inimõiguste küsimusest. Nad hoidusid küll võõrustajaid otseselt süüdistamast, kuid rõhutasid, et koostöö majanduse, hariduse ja muudes valdkondades saab sujuda vaid inimõiguste igakülgne järgimise puhul.

Nagu näha, on Hiina 12. viisaastaku plaanis ning "Euroopa strateegias 2020" mitmeid kokkupuutepunkte: ökoloogia, haridus, innovatsioon. Seega on niisuguste foorumide korraldamine igati teretulnud. Lepiti kokku, et käesolev foorum koosneb kahest osast. Foorumi jätku korraldab Euroopa Parlament käesoleva aasta novembris Brüsselis.

Võib tekkida küsimus, miks arutatakse Hiina ja Euroopa koostööd parteiliidrite tasemel. Sellele vastas vast kõige lühemalt ja konkreetsemalt Prantsuse Rahvaliikumise Liidu peasekretär Herve Novelli. Ta ütles, et poliitilised parteid peavad olema riikide vahelise suhtlemise alus, kuna nemad määravad oma riikides poliitikat. Hiinas on see kindlasti nii, aga Euroopas tikuvad need määrajad muutuma: täna lepid kokku ühega, aga homme tema sõna enam ei maksa, sest võimul on juba teine partei.

Tianjin

Foorumi teine tööpäev toimus Tianjinis, mis asub Pekingist 120 kilomeetri kaugusel, nagu meil Pärnu Tallinnast. Sinna sõitsime esimese päeva õhtul rongiga, mille kiirus oli kuni 340 km/h ja kohale jõudsime 27 minutiga. Kui oleks rong, mis viiks meid Tallinnast Pärnusse 27 minutiga, siis poleks küll teel enam ühtki sõiduautot.

Mõlema linna raudteejaamad olid oma suuruselt ja tehnoloogiliselt tasemelt omaette vaatamisväärsused. Euroopas ei ole ma midagi vähegi sellega võrreldavat kohanud. Sama võimsa mulje jättis Tianjin oma infrastruktuuri ja heakorraga. Meile öeldi, et viis aastat tagasi võttis Keskkomitee vastu otsuse selle linna arendamise kohta. Nähes tulemust, ei teki minul küll kahtlusi 12. viisaastaku plaani täitmise suhtes.

Tegelikult sooviti meile lisaks linnale näidata ka Airbusi lennukitehast. Juba üksnes arvud on muljetavaldavad. Hiina ja Airbusi läbirääkimised algasid 2005. aastal. 2006 loodi ühisettevõte. Tehase ehitamist alustati mais 2007. Ettevõte valmis novembris 2008 ja peagi alustati esimese lennuki tootmist. 2009. aastal valmis 11 lennukit, 2010. aastal 26 lennukit, 2011. aastal on plaanis valmistada 36 lennukit ja alates 2012. aastast jõuda täisvõimsuseni - 50 Airbus A320 aastas. Tehas oli võimas ja supertasemel heakorraga.

Lisaks võib öelda, et sel ajal oli juba valminud ja käisid katsetused Pekingi- Shanghai raudteel, mis nüüd on võib-olla juba tavakasutuses. Sel liinil hakkab rong läbima ligi 1500 km nelja tunniga.

Vaadates kõike seda võib küll kindel olla, et Euroopa vaatab majanduslikus mõttes juba ammu Hiina punaseid tagatulesid ja ka USA-l pole jäänud nende nägemist enam kaua oodata.

KALEV KALLO, Riigikogu liige

[fototekst] PÕNEVAD KOHTUMISED: Maikuus toimus Pekingis ja Tianjinis Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee korraldamisel ja kokkukutsumisel teine kõrgetasemeline Hiina ja Euroopa parteide foorum. Keskerakonna juhatuse otsusel osales sellel üritusel Kalev Kallo (pildil vasakul all). Umbes aasta tagasi toimunud esimesel foorumil osalesid Eestist Mart Laar (Isamaa ja Res Publica Liit) ja Rein Lang (Reformierakond).

Jaga |