Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Moslemid annavad eurooplastele julmi õppetunde

VILLU PÕLDMA,      10. august 2016

Tundub, et eurooplased ei tea usust midagi. Eriti muidugi Euroopa riikide juhid. Nad ei tunne ka ajalugu ega tea midagi ristisõdadest Jumalapoja pühale maale ega ka ristisõjast Maarjamaa paganate vastu. Eriti rumalad on selles osas Prantsusmaa, Saksamaa ja Rootsi valitsejad. Ega ka Eesti riigi juhtkonda kiita saa, nemadki ei mäleta ristisõdadest tuhkagi.

 

 Ristisõjad mitteuskujate või paganate vastu toimuvad siis, kui usujuhtidel on lisaks usuasjade juhtimise õigusele ka õigus juhtida riigi poliitikat ja sõjaväge. Nii juhtuski, et Rooma paavst sai ka poliitilise võimu Euroopa riikide üle ning võis allutada Euroopa riigid oma tahtele. Nii kutsuski paavst Urbanus II 1095. aastal Prantsusmaal kokku kirikukogu, kust saigi alguse ristisõdade korraldamine.

 

Paavstide sõjad

Esimene ristisõda sai alguse juba järgmise, 1096. aasta märtsis. See oli alamrahva ristisõda. Muidugi ei vallutanud alamrahva sõjasalgad Püha Maad ja nende ristiretk nurjus.

Järgnevalt läksid ristisõtta rüütlid 1096. aasta sügisel. Kuna rüütlid on elukutselised sõdalased, siis oli nende ristisõda hoopiski edukam. 1099. aasta suvel vallutati Jeruusalemm. Edaspidi laiendasid ristisõdijad oma valdusi veelgi.

Järgmise sajandi keskpaigaks oli kristlaste olukord Idamaadel täbaraks kujunenud, sest moslemid olid palju piirkondi tagasi vallutanud. Nüüd hakkas Rooma kirik uut ristisõda organiseerima. Järgmine ristisõda sai alguse 1147. aasta juunis. See ebaõnnestus. 1187. aasta lõpuks vallutati Jeruusalemm moslemitele tagasi.

Tuli kolmas ristisõda. Sõjakäigule asuti 1189. aasta mais. Jeruusalemm jäi tagasi vallutamata.

Neljas ristisõda 1199–1204. Tolle peategelane oli paavst Innocentius III. See sõda lõppes hoopiski isepärase tulemusega – Konstantinoopoli vallutamisega Kreeka õigeusklikelt. See ristisõda oli suunatud ka Baltimaade vastu. Ristisõda Eesti paganate vastu kestis 1201–1227. Ristisõdijatel oli luba tappa paganaid, kui nood ei nõustu ristimisega.

1212. a. ristisõda – laste ristisõda. Sellest räägitakse nagu oleksid lapsed usust jutlustajate mõjul sõgedaks läinud ja alustanud omapäi retke Jeruusalemma suunal ja neid juhtinud 10-aastane poiss Nikolaus. See jutt sellest ristikäigust meenutab väga kaasaegset filmi „Maisi lapsed“. Juba Itaalias lastevägi hajus, osa püüdis edasi minna, aga osa üritas tagasi koju jõuda, sest neile oli aru pähe tagasi tulnud. Räägitakse veel, et Nikolause isa oli kavatsenud hoopiski lapsed idamaadele orjadeks müüa.

Järgmise ristisõja organiseeris juba paavst Honorius III. See algas 2017. aastal ja kestis aastani 1221. Ka see ristisõda ei andnud soovitud tulemusi.

Kuues ristisõda leidis aset 1228–1229. Seda organiseeris juba paavst Gregorius IX. Selle sõjakäigu tagajärjel jõuti ristisõdijate ja uskmatute vahel positiivsele diplomaatilisele kokkuleppele Jeruusalemma osas. Rahulik kokkulepe lõppes aga peagi ja 1244. aastal vallutasid moslemid Jeruusalemma lõplikult.

Paavst Innocentius IV alustas järgmise ristisõja ettevalmistust. 1248. aastal saadetigi rüütlid Hommikumaad vallutama.

 

 

Moslemite esimene ususõda ja kalifaat väärusuliste vastu

Muhamed alustas kohalike mittemoslemite tapmist Mekas 630. aastal. Järgmine usujuht ja ilmalik kaliif Abu Bak hakkas juba naabreid hävitama ja kalifaati moodustama.

Järgmine kaliif Omar moodustas sõjaväelise valitsuse. Nüüd oli juba usujuht ilmaliku võimu ja sõjaväe eesotsas ning uskmatute hävitamine võis alata. Järgnevad kaliifid jätkasid kalifaadi laiendamist ja Džabal al-Tarik jõudis 711. aastal juba Euroopasse.

 Euroopa riikidel peaksid seega islamiusuliste suhtes kogemused olema.

Näeme, et kristlastel ja moslemitel pole vahet.

 Lihtsalt kehtivad järgmised põhilised seadused:

Moosese Jehoova usk, islamiusk ja kristlus kuuluvad ühte valdkonda. Kõigil kolmel usul kehtivad nn. usuvendluse seadused (nn. Moosese 10 käsku) ainult omasuguste kohta. Teiseusulisi on lubatud halastamatult tappa.

Ka Jehoova käskis Moosesel kõik Kaananimaa seitse rahvast halastamatult ära tappa, sest Jehoova kinkis selle maa Moosese rahvale. Nüüd tundub, et Allah kinkis Euroopa islamiusulistele, kellele on antud luba uskmatuid tappa.

Paavst lubas paganaid tappa nii, et ka ristiusu 10 käsku kehtisid ainult kristlaste kohta.

 

Teine põhiseadus näitab, et suuremad tapatalgud leiavad aset siis, kui usujuhil on käsutada ilmalik võim ja sõjavägi. Mooses oli usujuht ja ilmaliku ning sõjaväelise võimu esindaja. Kaliif Omar oli ka ilmalik valitseja ja tema käsutuses oli sõjavägi. Nii kehtis see kõikide eelnevate kaliifide puhul alates Muhamedist ja ka järgmiste kaliifide puhul.

 Sama olukord oli ka ristisõdade ajal. Rooma paavst omandas praktiliselt ilmaliku võimu kogu kristliku maailma üle ja ta sai oma käsutusse ka sõjaväed.

 

Tehke siit järeldused, ja te teate täpselt, mis toimub praegu, sest ajalugu on tsükliline.

 Moslemeid juhivad ikka usujuhid ja moslemi sõdalased jätkavad püha sõjaga. Praegu võtavad üksikud moslemid või väikesed rühmitused endale ülesande teenida Allahi ja anda isiklik panus mitteusklike hävitamisse. Juhul, kui moslemid saavad Euroopas ülekaalu, sest neil kasvab paljudes perekondades 10 või rohkem last, aga eurooplastel 1–3 last, siis kolme põlvkonna pärast on moslemeid rohkem kui kristlasi ja ateiste, ning siis arvatavasti läheb lahti hullemaks tapmiseks kui seda on praegused üksikud terroriaktid. Paistab, et ellujäänutest võivad saada moslemite orjad.

 See oleks „õnnelik“ tulevik neile, kes ajalugu ei mäleta.

 

VILLU PÕLDMA, astroloog



Viimati muudetud: 10.08.2016
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail