Majanduskriisist sai uus normaalsus

Hoolimata poliitikute ja meedias esinejate väidetest, pole majanduskriis leevenenud ja selles elamisest on saanud uus normaalsus. Me oleme kohanenud hinnatõusudega ja saame kulutada poodides sama suure summa kui kolm aastat tagasi, aga mitte nii palju kui nelja aasta eest. Teades vahepeal toimunud hinnatõusude ja inflatsiooni suurust, saab kindlalt väita, et me saame selle raha eest vähem teenuseid ja kaupu tarbida kui varasematel aastatel. See tähendab elukvaliteedi langust.

Tutvusin maksuameti kodulehel avaldatud andmetega ja avastasin halva üllatusena, et kriis kestab edasi. Seda näitab nii palgatöötajate arv kui ka Eesti rahvale tehtud väljamaksete üldsumma, mis on lähemal kriisi põhja aegsetele näitajatele kui masueelsetele. Vaid keskmine palk on tõusnud, sest raha jaguneb väiksema hulga inimeste vahel.

Töötajaid 13% vähem

Palgatulu deklaratsioonid esitati selle aasta I kvartalis 527 599 inimese kohta. Seda on rohkem kui 2010. aasta 502 042 ja 2011. aasta 513 066, aga endiselt selgelt vähem kui Hanno Pevkuri sotsiaalministriks saamisel 23. veebruaril 2009. aastal. Siis oli see arv 564 542 inimest. Ma loeksin huviga selle Virumaalt parlamenti saanud mehe aruannet, millega ta on tegelenud ja miks on tema ametiajal tööhõivest kadunud 36 943 inimest. Eurole üleminek pidi ju ka tekitama töökohti, aga mina näen vaid hinnatõuse ja soovi toetada Euroopa kriisiriike.

Töökohtade tippaeg oli 2007. ja 2008. aastal, kui deklaratsioonid esitati vastavalt 605 495 ja 608 785 inimese kohta. Tippajaga võrreldes on praegu palgatööst kõrval 81 186 inimest või 13,3%. Näitaja on parem kui 2010. aastal (–106 743) aga pole näha ühtegi põhjust, et võiksime jõuda nelja aasta taguse tööhõiveni. Oleme 1/5 kõrgemal majanduskriisi põhjast, aga 4/5 kaugusel kunagisest tipust.

Keskmine palgatulu

Statistikaameti väitel oli selle aasta I kvartali keskmine palk 847 eurot. Maksuameti sama perioodi tulumaksu deklaratsioonid näitavad keskmiseks brutopalgaks 757 € ehk 90 € vähem. Sotsiaalministri jaoks oli see 5,5 x 90 € rohkem põhipalka kuus. Eesti peaks statistikaameti hinnangulise keskmise palga asemel kasutama maksuametis deklareeritud ja maksustatud summasid, sest siis tunneksid keskmise palgaga seotud ametikohtadel töötajad ka tegelikult survet majanduskriisiga tegeleda.

Maksuameti andmed näitavad, et keskmine palk on masu aegadel läbi teinud väikese languse kuni 33 €, aga on praeguseks 42–47 € kõrgem kui 2008. ja 2009. aastal.

Deklaratsioonide arvu ja keskmise palga kõrval on kolmas näitaja mediaan. See tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. Aastatel 2008. kuni 2011. kõikus selle suurus 21 € võrra ja oli vahemikus 541 kuni 558 eurot. Keskmiselt 149 € madalam sama aasta keskmisest brutopalgast. Käesoleval aastal oli mediaan 600 €, mis on 157 € keskmisest vähem.

Palkade üldsumma on külmunud

Selle aasta esimese 3 kuuga teenisid Eesti palgatöötajad kokku vähem raha kui samal ajaperioodil 4 aastat tagasi. Väljamaksete kogusumma 18 764 miljonit krooni oli kõrgem kui 2007. aasta 16 919 miljonit krooni ja lähenes 2009. aasta summale 18 944 miljonit krooni, see aga pole võrreldavgi 2008. aasta 20 304 miljoni krooniga. Eesti palgatöötajad saavad kaupadele ja teenustele kulutada sama suure summa kui 3 aastat tagasi. Arvestades hinnatõuse, maksude ja aktsiiside tõstmisi, siis elame kasinamalt kui 2009. aastal. Pole vist lohutus, et 2010. aastaga võrreldes on nüüd meie inimestel kulutamiseks 16,6% suurem üldsumma palgatulu.

Ma olen loomult optimist, aga rahva petmine ilusate valedega majanduse taastumisest tuleks lõpetada, sest maksuameti lehel on tõde alasti.

Virgo Kruve, MTÜ Eurosaadik

Kasutatud allikad EMTA pressiteadetest

2012 http://www.emta.ee/index.php?id=32259

2011 http://www.emta.ee/index.php?id=30215

2010 http://www.emta.ee/index.php?id=27875

2009 http://www.emta.ee/index.php?id=25825

2008 http://www.emta.ee/index.php?id=24192

2007 http://www.emta.ee/index.php?id=21598

Jaga |