Kui ees ootavad raskemad ajad

Meedia (eriti telekanalid) sellest ei räägi, kuigi juttu tehakse küll keskmisest vanaduspensionist, mis tundub suurem (ei võeta arvesse ju invaliidsuspensione ja võib-olla ka rahvapensione; keskmist pensioni tõstavad ka väga kõrged prominentide pensionid). Hiljuti lugesin, kuidas üks läti kirjanik kurtis, et lätlased ei hooli endast vaesematest. Paraku võib sedasama öelda ka eestlaste kohta. Olen kohanud inimesi, kes pole saanud tunda tööpuudust ja on töötute suhtes vaenulikult meelestatud (nimetavad neid loodriteks, kes ei tahagi töötada).

Inimestele on sageli omane äärmine vaenulikkus uute maksude vastu, kuid vanade tõstmist talutakse vähemvaenulikult. Olen seda märganud liikluskindlustuse sisseviimise puhul. Algul oli palju nurinat kaunis väiksetegi maksete puhul, hiljem taluti mitu korda suuremaid rahulikumalt.

Keskerakonna juht Savisaar on vähemalt mulle tuttavate Keskerakonna pooldajate silmis suur autoriteet. Kahtlen selliste inimeste aususes, kes soovitavad tal tagasi astuda. Need (vähemalt osa neist) võivad olla Reformi poolt ära ostetud. Arvan, et Keskerakonna jätkamine teise liidriga võib tuua olulise allakäigu analoogiliselt Rahvaliiduga. See oleks tõsine katastroof vaesemale rahvale, sest siis võib julmur A. neid rõhuda senisest veel tugevamini.

Kõrgeealisena tunnen muret oma tuleviku pärast. Haige südame tõttu on mul küll lootust surra äkitselt, kuid pole välistatud võimalus jääda insuldi tõttu halvatuks ja sattuda hooldekodusse. See oleks katastroof mu tütre perele, sest tal tuleks iga kuu maksta ligi 4000 krooniga võrduv summa, kuid tal on kaelas korterilaen. Sooviksin sellisest olukorrast pääsemiseks vabasurma, kuid insult tihti tuleb järsku ja pärast seda võib juhtuda, et inimene pole enam suuteline enesetapuks. Meil oleks hädasti vaja korda, et arstid võiksid inimese tema enda soovil panna igavesele unele. (Perearsti juures võiks teha testamentliku korralduse magamapanekuks kontaktivõime kaotamise puhul.) Niisugune kord lubaks inimesel oma viimaseid eluaastaid rahulikumalt veeta; stressi vähenemisel võiks haige süda paraneda.

Hiljuti, kui külastasin sõpra Põlva haiglas, kuulsin ühes palatis raskesti haige mehe kisa. Teistelt haigetelt kuulsin, et kisaja on liikumisvõimetu, kelle nahk on lamatiste tagajärjel mädanema läinud. See patsient olevat toodud ühest hoodekodust. Kui keegi laseks haigel koeral nõnda vaevelda, saaks ta karistada. Kahjuks meie ühiskond peab koera inimesest paremaks - piinlevat inimest ei tohi magama panna. Kas saab sellist ühiskonda nimetada teisiti kui sadistlikuks?

Murelik pensionär, Põlva

(Repressioonihirm sunnib teda jääma anonüümseks. Toimetusel on kirja saatnu isik teada.)

Jaga |