Sammaste sõnumid

Seisin kord Peterburis Aleksandri samba* ees, sinna peidetud sõnumit aimata püüdes. Tean ka sammast, mis „pole tehtud käega / tõuseb kõrgemale vääramatu väega / kui Aleksandri sammas see". On olnud võimalust mõlema samba juures mõtteid mõlgutada.

Puškini püstitet' samba** ette jäängi mõtisklema, sinna peidetud sõnumit eluõhtuni lõpuni aduda suutmata. Aleksandri sambast õhkus tunnete segadik, milles oli sangarliku mineviku ülistust, aga ka mingi halastamatu jõu ähvardust: „Alistu! Sa oled väike ja nõrk!"

Kadriorus „Russalka" monumendi juures on mõnus mõtiskleda. Kui seda kuju pisut pöörata - näoga maa poole vaatama, tekiks Maarjamaa põhjakaldale pronksist ja igatsusest valatud lendusööstev tiivuline Ingel, kes ristiga kätt maa kohale sirutades kuulutab: „Olgu õnnistatud see maa ja rahvas, kes suutis siia püsima jääda!"

Ma ei tea, kuidas ehitati Aleksandri sammas, kuid et sinna „rohtunud on rahva tee" - seda arvan küll.

„Russalka" inglikuju seisab - looduse ja inimese tekitet torme trotsides - juba üle sajandi Kadrioru kaldal, kuulutades meie tujudest ja kirgedest räsitud rahvale halastuse ja inimlikkuse igavikulist sõnumit.

Meie pealinna keskel seisab sammas, mis ehitet särast ja klaasist. Selle ees seistes, kujusse peidetud sõnumit aimata püüdes, viirastus jäisest vaikusest - „Aleksandri sammas see...".

LEMBIT KÄÄRID, Pärnu

*) Peterburi Paleeväljakul olev monument, mis püstitati 1812. aastal Napoleoni vägede üle saavutatud võidu auks 1834. aastal (autor A. R. de Montferrand). Sammas on 47,5 m kõrgune graniidist monoliit, mille allosas neli reljeefi ja tipus skulptor B. Orlovski valmistatud inglikuju.

**) Aleksandr Puškini luuletus „Exegi monumentum" („Ausamba rajasin ma endal eluaegu...")

Jaga |