Omavalitsustes peitub võimu võti

KERSTI SARAPUU,      27. oktoober 2004


Valitsuskoalitsioonis tooni andev ülbitsev liberalism ja omavalitsusi naeruvääristav hoiak viivad tupikusse. Valitsuskoalitsiooni häving Europarlamendi valimistel annab tunnistust, et inimesed ei pea lugu upsakast rahakesksest riigivalitsemisest. Hiljutised sündmused Lihulas näitavad, et valitsus ei ole midagi õppinud – üleolev suhtumine oma rahvasse on veelgi süvenenud.

Oleme korduvalt väljendanud seisukohta, et inimväärse ühiskonna ehitamise aluseks on tugevad omavalitsused. Praegune koalitsioon on oma poolteiseaastase valitsemisperioodi jooksul võtnud aga vastupidise suuna. Valitsusele on mugavam ehitada riigikeskset, võimu Toompeale koondavat bürokraatiamasinat, et lihtsa inimese kohapealsel omaalgatusel ja iseotsustamisel ei jätkuks ruumi.
Keskvalitsusest rahaliselt sõltuvat riiki saab kamandada ilma vastuvaidlemist ootamata.

Valitsuse onupojapoliitika
Riigi ülesanne on hea seista, et omavalitsuste kohustuste täitmine ja kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud on tagatud piisava rahalise kattega. Tegelikkuses maksavad Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu ning ametkondade diktaat, mitte aga kohalike omavalitsuste vajadused.
Omavalitsustelt on võetud sisuline võimalus kaasa rääkida regionaalpoliitika kujundamisel. 2005. aasta riigieelarve koostamisel ei arvestanud valitsus omavalitsuste eelarveläbirääkimiste käigus esitatud põhjendatud taotlusi kahe miljardi krooni ulatuses. Kuni valitsus paneb valdadele kohustusi, kuid rahalisi vahendeid nende täitmiseks ette ei näe, võib väita, et riik paisutab oma ametnikearmeed kohalike omavalitsuste arvelt.
Säärased protsessid ei mõju kohalike omavalitsuste ja Eesti erinevate piirkondade arenguväljavaadetele positiivselt. Riigi arusaadava regionaalpoliitika puudumist näitab elu igal sammul. Võtame või omavalitsuste arengus kandvat tähtsust omava riikliku haridussüsteemi, kus paistab valitsevat täielik anarhia. Altpoolt tulev kriitika "21. sajandi kooli" sildi all õpilasesõbraliku koolivõrgu lammutamise kohta jätab haridusministeeriumi kõrvad kurdiks.
Haridusministri arvates on rahalise mõõdupuu ülistamine väärt maaperesid sundima oma lapsi enne kukke ja koitu jalule ajama ning unesegasena kümnete kilomeetrite taha kooli loksutama. Uus poliitika on vägagi kiiresti Toompeale läbi murdes mandunud ülbitsevaks liberalismiks.
Riigikontroll tegi hiljuti avalikuks jahmatava avastuse, et riigieelarveraha investeeringuteks jagamisel pole arvestatud koolide arengueeldusi ega kaasatud haridusministeeriumi. Teisisõnu jagasid koalitsioonipoliitikud Toompeal raha üksnes poliitiliste kokkulepete alusel, mis Riigikontrolli arvates pole muud kui raha tuulde loopimine ja onupojapoliitika.

Võim kodukohta
Juba ainuüksi see näide tõestab ilmekalt, et praegu on riigilt sihipärast tegevust tugevate omavalitsuste väljaarendamiseks liigne oodata. Võimu kodukohta annab kohaliku omavalitsuse enesega toimetulek ja rahaline võimekus paikkonna elu edendada. Valitsus aga kohalikele võimu anda ei tihka – isepäised ja iseseisvad vallad on valitsusele tülikad.
Tähelepanu pälvivad mitte need, kes abi vajavad, vaid valitsuskoalitsioonile truudusvande andnud kavalpead. Õnneks on mitmed Järvamaa omavalitsused mõistnud, et üksi virelemine ei vii kohalikku elu edasi ning naabritega selgu kokku pannes on hingamisruumi rohkem.
Järvamaal on keskerakondlased ja erakonna nimekirjades parteitutena kandideerinud inimesed esindatud 16 omavalitsusest kümnes kokku 53 inimesega.
Seitsmes omavalitsuses osaleme valitsuskoalitsioonis. Mul on rõõm märkida, et liitumisläbirääkimisi pidavates omavalitsustes osalevad aktiivselt ka piirkonna erakonnakaaslased.
Omavalitsuste hoolikalt kaalutud liitumine viib loodetavasti kohaliku võimu tasemele, mis väärib omavalitsuse nime selle sisulises tähenduses. Türi linna ja naabervaldade koostöö viljana ei sünni mitte ainult Järvamaa suurim omavalitsus, vaid võimalik, et ka tugevaim. Sama teed on sammumas Roosna-Alliku, Albu ja Ambla vald.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)