Hoolivus kui XXI sajandi idee

MART OJASALU,      27. veebruar 2008


Algus 20. veebruari Kesknädalas


Confucius versus Soros

Justkui ebavõrdne vastasseis. Ühelt poolt maailma suurimaks ja mõjukaimaks inimmoraali geeniuseks tituleeritu, üle 2500 aasta tagasi elanud teadlane, kellele vastandub hüperliberaalse tarbimisühiskonna teoreetik ja valuutaspekulant, uue ärimoraali jünger. Suure Confuciuse õpetus on sisult religiooniülene – ta on alati seisnud kõrgemal nii budismist ja shintoismist kui ka kristlusest. Tema õpetus määrab igavikuliselt inimestevaheliste väärtuste süsteemi.

Kasutu sõda Confuciuse vastu

Confuciuse süsteemi aluseks on inimlik tunnetus (ren), perekonna vastastikusel ühtsusel-austusel tuginev hierarhiline süsteem: laps – vanemad – vanavanemad – perekond – rahvus – riik. Kogu ahel on seotud vastastikuste moraalsete kohustustega, kusjuures rahvus ja riik on Confuciusel eeskätt veresugulusel põhinev ühtne moraalne pere.

Selle õpetuse aluseid kangutas sada aastat tagasi Max Weber, seejärel ässitas esimees Mao geeniusele kallale hüsteerilised hungveipingid, täna ründab Confuciuse õpetust raevukalt nobelistidest Chicago koolkond. Kuid suur Confucius (Kong Fuzi) seisab nagu kalju, sest tema õpetus on igavikuline – kuni eksisteerib inimkond.

Uute rünnete põhjused on teada: konfutsiaanlike inimsuhetega Hiina, Korea ja Jaapani majandus on edukam, selle kogumaht ületab juba täna USA-d 20 protsendi võrra. Piirkonnas elab üle 1,5 miljardi ülitööka inimese; vaid Põhja-Korea vaevleb veel leninliku marksismi väärõpetuse küüsis. See on geograafiline ala, kus Confuciuse õpetus inimmoraalist, elu mõttest ja rahvuslikust ühtsusest on kestnud 2500 aastat ning nüüd taas löönud õitsele.

Kass, kes hästi hiiri püüab

Erinevalt Läänest on see piirkond etniliselt monokultuurne ja väga õpihimulise homogeense rahvastikuga, kus valitseb tugev "meie"-tundega rahvuslik solidaarsus. Lõuna- ja Põhja-Korea on üherahvuslikud rahvusriigid 99,99-protsendiliselt, Jaapan 99,9-protsendiliselt, Hiina 94-protsendiliselt!

Juba Karl Marx märkas Kagu-Aasia majandustegevuses valitsenud kommutaristlikku vaimu, mille väljenduseks on Jaapani ärikultuuris valitsev keiretsu, mis on oma sisult kollektiivsuse dominant üksikisiku üle, kinnine hierarhiline struktuur, tihti veresugulusel põhinev ärisüsteem.

Maailma kümne kõige väärtuslikuma äriühingu hulka kuulub täna juba neli Hiina suurkontserni, mille ülesehitus rajaneb kollektiivsel hierarhial, tihti parteilisel hierarhial, kuid seda turumajanduslikes suhetes.

Erakapital moodustab Hiina majanduses umbes 75 protsenti. USA kriitikud on nimetanud seda süsteemi maskeeritud feodalismiks. Sellisele kriitikale vastas suur Deng geniaalselt: "Pole oluline, mis värvi on kass, peaasi et hästi hiiri püüaks." Ja Dengi kass on tõesti maailma parim!

Konfutsiaanlikus piirkonnas valitseb väga tugev natsionalistlik ühtsustunne, mis avaldub Korea ja Jaapani noorte vihas USA sõjaliste koloniaalbaaside vastu. Vananeva rahvastikuga Jaapanis ei tule kellelegi mõttesse sisse vedada miljoneid India odavtöölisi ja kultiveerida äris-olmes inglise keelt. Vastupidi – hieroglüüfkiri on oluline positiivne kaitsefilter inglise keele ja ingliskeelsete võõrtööliste vastu. Veelgi natsionalistlikumalt väljendus president Hu: "Maailm peab XXI sajandil hiina keelt õppima!"

Aasia sajand

Aasia sajand on alanud. Kui antiikajal oli määrav Vahemeri, industriaalajastul Atlantika, siis tulevik kuulub Aasiale. Uueks jõukeskuseks on saamas konfutsiaanlik piirkond. Euroopa taandub aga teisejärguliseks umbsoolikaks Euraasia kontinendi läänetipus – midagi odava ja vulgaarse Disneylandi taoliseks. Need huvitavad, shokeerivad mõtted kuuluvad tuntud Saksa majandusteadlasele Karl Pilnyle, kes töötab Jaapanis Kyoto ja Osaka ülikooli majandusprofessorina.

Pilny bestselleri "Aasia sajand" järgi on Hiinal üle 5000-aastase kultuuriga ajalugu ja väga homogeenne, töökas, rassivastuoludeta ühiskond, kui võrrelda USA-ga või multikultuurse, kiiresti islamiseeruva Euroopa Liiduga.

Konfutsiaanlik piirkond on väga õpihimuline ja eriti sobiv XXI sajandi tulemusühiskonnaks, kus valitsevad nii spartalik üherahvusliku, ühtekuuluvuse "meie"-tunne kui ka ateenalik ettevõtlikkus.

Hiinlaste kauplemisoskused on fenomenaalsed: väljaspool Rahva-Hiinat elab Vaikse ookeani basseinis üle 30 miljoni välishiinlase, kes tegutsevad kaubanduses ja ettevõtluses võtmepositsioonidel. Üsna lähedased Pilny kirjeldusele on ka USA investeerimispanga Godman & Sachs prognoosid Hiina ja Kagu-Aasia edu kohta.

Juba täna tuntakse muret, kuidas USA talub enda surumist teisejärgulisse rolli, sest Iraagi–Afganistani lõpmatute õuduste Blitzkrieg on lõppenud mädamülkas ja USA suurima ideoloogilise liitlase Iisraeli võitmatu armee kaotas, USA sõjanduseksperdi Michael Oreni sõnul, 34-päevase sõja Hezbollah' vastu.

Pentagon on juba modelleerinud sõjalist rünnakut Hiina vastu ning õnneks aru saanud, et see oleks fundamentaalne enesetapp.

XXI sajand on loodusvarasid raiskava egotsentrilise vabaturumajanduse lõpp. Selle vahetab välja ökoloogiline imperatiiv – "meie"-tunnetusel põhinev säästlik Confuciuse elustiil.

Üks asi on aga tänaseks juba lõplikult selgunud: Francis Fukuyama maailma ajaloo lõpp, koos ultraliberaalse egotsentrismi lõpliku võiduga, ei toimi. Professor Pilny järelduste kohaselt võidab XXI sajandil hoopis kommutarism.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)