Kes lõpetab ämbrite kolisemise?

GEORG PELISAAR,      20. märts 2002


Kuus nädalat on praegune koalitsioon valitsenud. Veel pole ministrid jõudnud põhjalikult tutvuda kõigi haldusala valdkondadega, kuid eelmise valitsuse poolt üldsusele manatud klantspilt mureneb igast küljest.

Kuulsime ju pidevalt, kuidas väike Eesti on muutunud superriigiks, keda eeskujuks tuuakse, kuidas „meie Mart Laar" olla parim peaminister ja kuidas me euroläbirääkimistel esireas liigume. Eriti maainimesed, aga ka reaalsust tundvad linnakodanikud vangutasid ammu kahtlevalt pead.

Eelmine valitsus lollitas meid kõiki

Tänaseks on peaminister Siim Kallas tunnistanud, et rahvast ja isegi valitsust on Mart Laar ja Toomas-Hendrik Ilves lihtsalt lollitanud. Kui eksvälisminister pidas meie Balti naabreid kohtlasteks, siis nüüd peavad Balti naabrid hoopis eestlasi meie kõrkuse ja oma utoopiliste nõudmiste tõttu kohtlasteks. Oleme Euroopa Liidu läbirääkimistel viimaste hulgas. Maal ringi vaadates pole meil millegagi hiilata.
Mis siis imestada, miks nõnda usinalt äkki meie maineprojektist rääkima hakati! Meie maine kasvab siiski eelkõige elujärje tõusu ja eestlasele omase edasipürgimise ning tagasihoidlikkuse kaudu.

Opositsioon alustas turmtuld enne 100 päeva

Endine peaminister lubas, et uut valitsust enne sadat päeva ei kritiseerita. Isamaaliidu ja Mõõdukate turmtuli koalitsiooni ministrite pihta algas aga kohe, eelkõige minister Siiri Oviiri ründamisega. Teame kõik, et ravimite kallinemine tuleb peatada ning maakonnahaiglate sulgemine ei too olulist kokkuhoidu, küll aga halvendab hoopis arstiabi kättesaadavust. Ja just nende probleemide lahendamisega alustas tööd tänane sotsiaalminister.

Kas kommunistid käskisid Ilvesel naistele lilli jagada?

Kõige rohkem ründavad sotsiaalministrit Mõõdukad. Paraku oli just nende sotsiaalminister Nestor see, kes tellis rootslastelt mitme miljoni eest haiglate reformikava, mille alusel ta kavandas kohalike haiglate sulgemist. Mõõdukas Rein Järvelill väitis (vt ajaleht Koit 5. märtsil), et pensione võiks täiendavalt 45 krooni võrra tõsta juba 1. aprillist. Mõõdukate valitsuse aegu aga taolist pensionitõusu üldse ei kavandatud. Miks?
8. märtsil jalutas Mõõdukate esimees Toomas-Hendrik Ilves mööda Viru tänavat ning jagas naistepäeva puhul mööduvatele naistele lilli. Iseenesest ilus seik. Ent meenutagem mõõdukat Vootele Hansenit, kes keskerakondlaste ettepanekule kehtestada 8. märts kui naistepäev riikliku pühana, reageeris Riigikogus sõnadega: "Mina kinkisin 8. märtsil naistele lilli vaid siis,
kui kommunistidest ülemused seda käskisid". Siit ka loogiline küsimus, kes käskis Ilvesel lilli kinkida. Kas vene kommunistid või Sotsialistliku Internatsionaali (kuhu ka Mõõdukad kuuluvad) ülemused?
Koos lisaülesannetega tuleb anda ka lisaraha

Kolmikliidu valitsusel meeldis valdadele ülesandeid jagada. Aga koos ülesannetega peaks alati ümber jagama ka rahakoti sisu. Ometi seda ei tehtud. Paljude omavalitsuste rahakott jäi tänavu eelmise aasta tasemele või muutus veelgi kõhnemaks. Oli see kättemaks valdadele, kes sundliitmise vastu astusid, või teadlik ämbrisättimine uuele valitsusele?! Praegune valitsus kavandab lisaeelarvet, et vallad pisutki kosuksid. See pole valimiseelne peibutis, vaid valitsuse kohustus.
Omaette ämber on eelmise sotsiaalministri allkirjastatud leping koondatavate raudteelaste sotsiaalsete garantiide kohta. See leping sõlmiti Eiki Nestori ametisoleku viimastel päevadel. Lepingul pole valitsuse volitust ja lepingu täitmiseks puudub eelarves raha. Küsin: milliseid sotsiaalseid garantiisid on Eesti riik pakkunud arvukatele põllumajanduses või maal asunud tööstustes koondatud inimestele?

Liia Hänni ei märganud lapsi kolm aastat

Järgmisel päeval peale uue valitsuse ametisseastumist esitas kolm aastat valitsuskoalitsiooni kuulunud mõõdukas Liia Hänni Riigikogule seaduseelnõu lastetoetuste suurendamiseks. Kus lugupeetud proua Hänni oma parteikaaslastega eelnevad aastad asetses, jääbki nüüd arusaamatuks!
Tavaliselt pole kombeks uuel valitsusel eelmist kiruda. Ei saa aga vaikida siis, kui eelmised tegelased süüdistavad praegust valitsust vaid nende ämbrite pärast, mida nad uuele valitsusele ise kolisema seadsid. Nii tuleb praegusel koalitsioonil leida üle 30 miljoni krooni ka politseinike pensionideks, mis, hoolimata isamaaliitlase Tarmo Looduse enda poolt ette valmistatud seadusest, eelmine siseminister eelarvest taotleda „lihtsalt unustas".
Eks väljapääs tuleb leida. Osa neist uuele valitsusele juurde tekitatud probleemidest võinuks aga kindlasti olemata olla.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)