Eesti elu klassika

RALF. R. PARVE,      09. mai 2007


Aprillikuu 26. ja 27. päeval toimunud märatsemised ja poliitmeeleolutsemised tõid taas meelde 1991. aasta maikuu.

16 aastat hiljem

"Eesti riigi ehitaja", viimase ülemnõukogu liikme Vladimir Lebedevi kaasosalusel ja organiseerimisel ronis 15. mail 1991 Toompea lossi ette arvukas bande sõjakaid internatse, kes nõudsid: "Rjuutel, Rjuutel – tule välja!" Nüüd, 2007. aasta aprillis oli nende isikute järeltulijatel vaja peaminister Ansipit, kes pidi nende juurde alandlikult välja tulema. Nii Rüütlit kui ka Ansipit nägid need tüübid samapalju kui oma kõrvu.

Seejärel tekkisidki 1991. aastal Toompeale tõkkerajatised. Nagu nüüdki. Pärast intrite mässu kutsus tolleaegne peaminister Edgar Savisaar üles looma Kodukaitset. Polnud meil ju siis ei sõjaväge ega oma politseid. Kaitseliitki oli rohkem paberil olemas kui tegelikult. Üleskutsele reageeris siis tuhandeid inimesi.

Nüüd, 2007. aasta aprillis on meil oma sõjavägi, arvukas Kaitseliit ja tugev politsei. Kutsele registreeruda abipolitseinikuks reageeris ligi 2000 inimest. Praegusel ajal on see igati muljetavaldav hulk inimesi, kes tahavad säilitada kodurahu ja korda. Aitäh!

"Pekske, tema ema on naissoost!"

Pime stiihia on pättidele alati kasuks tulnud. Mul ei unune kunagi üks arhiivis loetud 1917. aasta veebruarikuine ajaleheuudis. Sellaste väljaastumiste käigus toimunud miitingud olid üsnagi stiihilised ja vägivaldsed. Nii kirjeldati üht kõnekoosolekut, kus veoautokastis esineva agitaatori jutt ei meeldinud mingile jurakale, kes kisendas äkki raevunult: "Pekske, selle kõneleja ema on naissoost!".Ja pime möirgav mass sööstis, esinejat mitte mõistes ega mõista tahtes, teda klobima.

Midagi sellist toimub ka nüüd. Tagajärgi näeme oma igapäevaelus ja purukspekstud akendes.

Muuseas, miks peame meie, maksumaksjad nii Tallinnast kui ka Võrumaalt, Tartust ja Paidest, kogu Eestist, kinni maksma valitsuse poolt esilekutsutud pimeda massi laastamised ning purustused, mille valitsus on põhjustanud? Äkki peaksid selle oma valimiseelarvest kinni maksma oma lubadusi rumalasti täitvad reformierakondlased ja isamaaliitlased?

Fašistide taktika Tallinna tänavail

Need, kes on näinud sõjafilme ja lugenud sõjamemuaare, on kindlasti kokku puutunud kirjeldustega, kuidas fašistid saatsid rünnakule asudes enda ette vene tsiviilelanikkonna – põhiliselt naised, lapsed ja noorukid. Just nende varjus liikusid saksa automaaturid.

Ka Tallinna äsjaste möllusündmuste ajal olid eesliinil naised-lapsed ja noorukid, nende varjus aga jagasid mobiiltelefoniga relvastatud ässitajad oma rahvuskaaslastele juhendeid edasiseks tegutsemiseks. Hilisemates märatsemistes neid ässitajaid politseile pihku ei sattunud ja kumminuiahoopide osaliseks nad ei saanud. Küll aga esitavad nüüd igasuguseid põhjendamata nõudmisi.

Psühholoogid psühhopaatide vastu

Õigesti rääkis Mihhail Stalnuhhin telesaates "Foorum", et märatsevate noortega oleksid pidanud tegelema psühholoogid ja noortenõustajad. Mulle näib, et kahjuks ei saanud politsei oma tööga hakkama ega suutnud iga märatseva noore jaoks psühholoogi kohale organiseerida. Neid aga oleks vaja olnud vaid umbes paar tuhat.

Näiteks aprillis 1945, kui Nõukogude armee Berliini tungis, astusid nende vastu Hitleri poolt üles ässitatud ja tankirusikatega relvastatud saksa poisikesed. Silmapilk toodi kohale Nõukogude psühholoogid, kes vestlesid nende jõmpsikatega. Nood kuulasid tähelepanelikult, seejärel ladusid oma tankirusikad ja automaadid virna ning lubasid, et enam nad nii ei tee. Ja nõnda saabuski viimaks rahumeelne 8. või 9. mai.

Laulda tuleb õiget laulu

Meie poliitilist eliiti iseloomustab kakskeelsus ja -meelsus. Üht aktsiooni ülistatakse suisa taevani, teine samalaadne aga kuulutatakse kuritegelikuks. Kas mäletate veel Riigikogu ametniku Ülle Aaskivi omavolilist sõnavõtmist Riigikogu kõnepuldist? Puldist, kust isegi väliskülaline saab kõnelda vaid eriloa alusel. Aga tema, tavaline riigiametnik esines tulise omavolilise sõnavõtuga meie riigi sisepoliitika pihta. Tema otsatut ülistamist tavatu „kodanikujulguse" eest ei jaksanud ajakirjandusest kokkugi lugeda.

Nüüd avaldas Eesti Päevalehes oma artikli viimaste päevade analüüsiga sotsioloog Juhan Kivirähk. Ja otsekohe kuulutati ta kaabakaks! Kujutage vaid ette, mees on ametis Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses ja julgeb oma suu lahti teha! Ometigi kõlbas ta Kadri Liigi juhitud uuringukeskusele teaduriks siis, kui kirjutas Reformierakonna poolt üles seatud presidendikandidaadi heaks ülistusartikleid.

Kogu asi on ikkagi selles, et Aaskivi kõne ülistas Reformierakonda, Kivirähu oma aga nüüd mitte. Ja ongi kogu moos!
Samamoodi oli parempoolsust toetavate professorite avalik kiri äärmiselt tähtis, nüüdset olukorda kritiseerivate professorite oma aga lihtsalt üks eluvõõraste kabinetirottide piiksumine.

Kas Karlsson Katuselt on našistide poolel?

Moskva našistid loopisid puruks neli Eesti saatkonna akent. Loomulikult pääsesid mölakad saamatu Vene miilitsa ja OMON-i käest lõikama. Veider küll, nad loopisid kive saatkonna akendesse vastasmaja katuselt, kuid kui nad sealt alla tulid ja trepikojast väljusid, siis „korrakaitsjad" neid tabada ei suutnud. Seepärast tundub, et našistid on osanud oma ridadesse värvata rootslasest reeturi nimega Karlsson Katuselt. Too toppis kivid taskusse, lendas katusele, peksis aknad puruks, käivitas oma kõhu pealt propelleri – ning lendas väljateenitud lihapalle kätte saama.

Muuseas – Venemaa ametiisikud leidsid, et saatkonna katkiloobitud akendes on Eesti ise süüdi. Kui aga Stockholmis viskasid paar rootslast kive Venemaa saatkonna parkimisplatsile ja lõid paar autot kergelt mõlki, siis oli see 1961. aasta Viini konventsiooni räige rikkumine. Ilmselt ei kehti Viini konventsioon siis, kui noorkaardiväelikud našistid laamendavad Läti, Ukraina, Eesti või Gruusia saatkonna ees. Vaat selline on elu sealpool Peipsi järve!

Toetagem Nõo Lihatööstust ja Kalevit!

Venemaa on avalikult asunud ellu viima varjatud majandussaktsioone. Alles see oli, kui teispool Peipsi järve pisteti isukalt nahka kõik mis elusana või elutuna kätte saadi. Isegi need liha- ja piimatooted, mis Eestist kohale toimetati. Nüüd äkki aga Venemaa veterinaarameti teatel kõlba neile Nõo Lihatööstuse toodang. Muuseas, väga maitsvad vorstid ja singid. Soovitan soojalt! Ja ka külmalt on väga maitsvad!

Usun, et tänu venelastele jääb nüüd üsna palju toitu Eestisse ja selle tootjad on ülepakkumise tagajärjel sunnitud vorsti, singi, või ja hapukoore hindu alandama.

Ka Kalevi magusatoodang ei lähe Kremli korraldusel venelastel enam kurgust alla. Mis aga siinkohal magusavabriku omanikku Oliver Kruudasse endasse puutub, siis võiks ta ju Reformierakonna valimiskampaaniaks kingitud miljonid tekkinud kahjude kompensatsiooniks tagasi nõutada.

Kui sa tuled, too mul lilli...

Reedel andis BNS teada, et Pronksmehest vabastatud platsile Tõnismäel istutatakse ainusobivad lilled – võõrasemad. Valik olla langenud kollastele ja sinistele õiekestele. Teatavasti sini-kollast kombinatsiooni kasutavad lipuvärvidena ukrainlased ja rootslased. Aga jopivärvina ka reformierakondlased. Seepärast oleks loogiline, kui keskerakondlik linnavalitsus ning respubliklik ja isamaaliitlik Kaitseministeerium rajaksid ausambast tühjendatud haljasalale oravakujulise lilleklumbi. Selline püha üritus arvestagu jõuliselt sedagi, et lähikonda jääb Reformierakonna kontor.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)