Kes 40 kirja autoreist mahtus Brüsseli lennukisse?

ALLAN ALAKÜLA,      30. november 2005


Oktoobri lõpul sai valitud seltskond inimesi Euroopa Parlamendi liikmelt Andres Tarandilt kutse lennata paariks päevaks Brüsselisse.

Väljalend Tallinnast teisipäeval, 29. novembril kell 17.30 ja tagasi Tallinna neljapäeval, 1. detsembril kell 22.30. Muidu ei räägiks, kui ei teaks, kes ja milleks sõidavad? Kutses öeldakse: selleks, „et seal ära märkida meie ühistöö 25 aastat tagasi." 25 aastat tagasi ehk 1980. aastal kirjutati Ruutsoode korteris valmis kuulus 40 kiri, mis kritiseeris teravalt toonaseid rahvuslikke olusid.
„Selline kutse kuulub täielikult Europarlamendi liikme volituste hulka ning tagab kutsutule prii lennureisi, hotelli ning toidu," kinnitab Tarand. Euroopalikust asjaajamisest jäi asi siiski kaugele. Osa allakirjutanuid kutsuti abikaasadega, teised üksi, kolmandad läksid üldse meelest. Kusjuures 25 aasta taguse ühistööga samasse ringi kutsuti ka neid, keda allakirjutanute seas polnud. Sellega seati piinlikku seisu ka paljud kirjale allakirjutanud, kel oli raske nii minna kui minemata jätta.

Orwelli vaimus
Näiteks Rein Ruutsoo kuulis Brüsselisse kogunemisest kogemata. Neilt, kes end reisile sättides küsisid, et sa ju tuled ikka ka...Ruutsoo ütleb, et lihtsam oleks kui ta poleks sellest üldse kuulnud. Samas on ta nördinud, kuidas 40 kirja egiidi all toimetatakse. „Lõpuks olin mina sellest seltskonnast ainuke, kes kirja pärast reaalselt töö kaotas," pahandab Ruutsoo.
"Pole midagi vaielda, meie valitud eurosaadik kutsub külla keda peab sõbraks. Kuid siis pole põhjust seda Brüsselis esitada 40 kirja kokkutulekuna. Pealegi, miks valetada mulle must-valgel, et valikut pole toimunud. Näiteks Peet Kask ja mõni veel ei saanud mingit kutset. Solidaarsus, ausus jne olid kirja peamiseks sõnumiks. Ja selle vaimu võitu oleks olnud põhjust minna tähistama. Õiguse pärast endaks jääda ja vabalt rääkida – selle pärast kirjutati kiri. Saan aru, et olen ka tänaseks sotsiaaldemokraatliku partei, nagu omal ajal EKP suhtes lugupidamatu olnud ja mitte kõike takka kiitnud. See mis aga juhtus, on ehmatav. Kõik on muutunud väärtusetuks. Kui on valida "õukonda kuulumise" (just nii seda mulle formuleeriti) ja vabaduse vahel suud pruukida, siis valin viimase. Tegelikult polnud küsimus selles kas sõita – valida tuli "õukonna" ja siiajäetute grupi vahel. Mati Hint ja Peet Kask on mulle maailmavaatelt väga lähedased inimesed, ja selles on kogu asi loo võti. Kustuva silmanägemisega Mati Hint, ütles et just tänu sellele "näeb" üha paremini, teda ei sega võltsglamuur. Mitte "valguse võit," vaid jälle partelisuse võit."
Mati Hint: „Kui seda nimetatakse 40 kirjale allakirjutanute rühmaks, on see minu jaoks kahtlemata veider. Kui aga tegu on lihtsalt Andres Tarandi sõpruskonnale korraldatud üritusega, on see pelgalt Euroopa maksumaksjate küsimus."
Hindile meenub selle loo juures Orwelli tõeministeerium. Aga ka meie ajaloost kohtab nimekirjade tagantjärgi ümbertegemist küll ja küll. „Tartus kirjandusmuuseumist mäletan üht Lydia Koidula ümbermatmisel tehtud pilti, kus kirstukandjatena esinevad lai must kriips, must kriips, must kriips ja üks nimi, keda polnud sel hetkel veel kinni kaetud," räägib Hint ning küsib kibedalt, kas nüüd toimitakse siis samamoodi.
Küsimusele, miks ta nimekirjast ununeda võis, ei oska Hint vastata. „Vähemalt Andrese abikaasa Mari Tarandiga on mul olnud erakordselt sümpaatne suhe keelesaadete tegemise kaudu. Kaarel Tarandi (Andrese poeg – A.A.) mõnedesse kirjutistesse olen tõesti suhtunud avaliku kriitikaga, kuid ma ei usu, et ühele tipppoliitikule võiks see olla siin põhjuseks," arutleb Hint. „Olen täiesti veendunud, et see ei saa olla põhjus."

Mida Tarand Brüsselis tegelikult teeb?
Andres Tarand on Europarlamendi tööstuse, energeetika ja teadusuuringute komisjoni liige. Samuti kuulub ta Korea poolsaarega suhete arendamise komisjoni, olles kirjas ka keskkonna, tervishoiu ja toidu puhtuse ning Austraalia ja Uus-Meremaa suhete arendamse komisjonide varuliikmena.
„Põhiosas jälgin siiski Eesti elu,"tunnistab Tarand. Ning justkui selle kinnituseks ei anna fraktsiooni otsingumootor tõepoolest välja ühtki Tarandi tegevusele Europarlamendis viitavat dokumenti (erinevalt Toomas Hendrik Ilvesest ja Marianne Mikkost).
Eestis levivad visalt kuuldused Andres Tarandi alkolembuse süvenemisest Brüsselis. „Muidugi, kõik tehakse välja, konkreetselt millegi eest mingit vastutust pole. Pere on eemal. Ajab ju paratamatult jooma," teravmeelitseb üks tema paljureisiv põlvkonnakaaslane.
Kui ETV „Pehmetes ja karvastes" on iga nädal kuskil Brüsseli pubis konjakiklaasi või õllekannuga pildis Siim Kallas ja Toomas Hendrik Ilves, siis tegelikult sobiks Andres Tarand sellesse rolli pareminigi.

NENDE ALLKIRJAD OLID «40 KIRJAL»
Priit Aimla, Kaur Alttoa, Madis Aruja, Lehte Hainsalu, Mati Hint, Fred Jüssi, Aira Kaal, Maie Kalda, Tõnu Kaljuste, Toomas Kall, Jaan Kaplinski, Peet Kask, Heino Kiik, Jaan Klõðeiko, Kersti Kreismann, Alar Laats, Aare Laht, Andres Langemets, Marju Lauristin, Peeter Lorents, Vello Lõugas, Endel Nirk, Lembit Peterson, Arno Pukk, Rein Põllumaa, Paul-Eerik Rummo, Rein Ruutsoo, Tõnis Rätsep, Ita Saks, Aavo Sirk, Mati Sirkel, Jaan Tamm, Rein Tamsalu, Andres Tarand, Lehte Tavel, Peeter Tulviste, Mati Unt, Arvo Valton, Juhan Viiding, Aarne Üksküla

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)