Toom: Ilves pole demokraatliku riigi president

Toomi sõnul on tähelepanuväärne, et Kreeka uudiste kommentaarides ilmneb meie ajal muidu nii harva esinev arvamuste mitmekesisus. See on aga mõistetav, sest Kreeka peaminister  Tsipras tühistas kõik meil siin kodus ettevalmistatud „arvamused“, seega referendumijärgse uue olukorra peale ei õnnestu nii kiiresti ühtlase koorina reageerida.

Toom märgib, et neid, kes Kreeka demokraatiat kiidavad, leidub rohkem euroskeptikute hulgas. „Kuid nad ei kiida mitte niivõrd demokraatiat, kuivõrd rahva tahteavaldust kui tõsiasja, ning samuti tulemust, mis ei jätnud küll kedagi ükskõikseks. Isegi president Ilves, kes kreeklasi avalikult arvustab, kutsus mõttes demokraatiat harjutama ja ette kujutama, kuidas 18 eurotsooni riiki paneksid referendumil hääletusele Kreeka abiprogrammi,“ kirjutab Yana Toom omapoolses pressile saadetud kommentaaris.

„Olgu teistega, kuidas on, aga Ilves teab kindlalt, et mitmes Euroopa riigis on otseselt keelatud  rahval tähtsaid finantsküsimusi otsustada. Ühes niisuguses riigis on ta president. Presidendipalee jääkeldrist referendumite korraldamise algatus päevavalgele ju ei jõudnud,“ meenutab Toom.

Põhiseaduse artiklis 106 seisab endiselt kirjas, et referendumil ei saa hääletusele panna eelarve, maksude ega riigi finantskohustuste, välisriikidega sõlmitavate lepingute ratifitseerimise ega tühistamise küsimusi jne.  Toom sõnul järeldub siit otseselt, et Eestis ei saaks Kreeka-teemaline rahvahääletus põhimõtteliselt toimuda, kuna see oleks põhiseaduse vastane.

„Oma piire tuleb tunda,“ märgib Toom teema lõpetuseks. „Härra president, ehk jäi eestlastel demokraatia asjata harjutamata – sel hetkel, kui Kreeka võlgu käendati?“

Jaga |