Paide – arvamuse pealinn

 Ka arvamusfestivali enda kohta, millest meedia on olnud tiine terve viimase nädala, on arvamusi seinast seina, varjamatust vaimustusest avaliku skepsiseni. Esiotsa olgu öeldud, et Paides vähemalt pole tegu folgi, tantsu, laulu, tralli, pilli, laada või muu taolise tšilliga – vähemalt on üritatud toota midagi vaimset.

Suvejärvakana saan selle üle ainult rahuldust tunda – seni polnud ju Paide mingi „pealinn“, nüüd vähemalt on meilgi oma, n-ö arvamuspealinn. Kui palju siin sündiv arvamus ülejäänud „pealinnu“ mõjutada suudab, on muidugi iseküsimus. Jääkeldri ja rahvakogu või koostöökogu või muude ümarlaudade susisev kogemus suuremat optimismi just ei tõota.

Ametlik ülevaade

Programmi panid kokku üle saja organisatsiooni ja ühenduse. Festivali mõte oli koos arutleda Eesti oleviku ja tuleviku üle. Idee autori (Rootsi eeskujul) ja eestvedaja Kristi Liiva sõnul sai tänavu teoks suur osa 2013. aasta sõnarokifestivali algsest unistusest luua isetekkeline heade ideede ja Eestist hoolivate inimeste kohtumispaik.

Aruteluprogrammis leidus teemasid haridusest julgeolekuni ja riigijuhtimisest alkoholikultuurini. Europarlamendi liikmed keskendusid Neeme Raua modereerimisel Venemaa lähitulevikule ning Euroopa ja Venemaa rahvaesindajate koostöö võimalikkusele.

See ei ole festival õlleklaasitagustele „arvamusliidritele“, sõnas kultuuriprogrammi kuraator Ott Karulin. Ta lisas, et festivali eesmärk on arvamusavaldamise kultuuri arendamine, ja seda mitte ainult neile, kes arvamusartikleid kirjutavad, vaid ka neile, kes neid loevad.

Sel aastal laienes festival Paide Vallimäelt keskväljakule ja Tallinna tänavale, mis näitab, et linnavalitsus võttis korraldamist tõsiselt. Liiklus pandi kinni ja suur osa linnajuhte osales festivalialadel.

Otse kohapealt läksid eetrisse R2-st „Olukorrast riigis“ reedel ja „Rahva teenrid“ laupäeval. Festival tipnes parlamendierakondade esimeeste (Keskerakonda esindas aseesimees Kadri Simson) aruteluga laupäevaõhtul, teemaks „Eesti aastal 2040“.

Festivali sünnile aitasid kaasa Paide linn ja Järvamaa omavalitsused, inimesed ning ettevõtted. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Õla panid alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Hooandja ning Eesti Energia, Nortal, Swedbank jpt. Festivali sündi panustas aasta jooksul 300 vabatahtlikku.

Keskerakonna mõttekohvik

Keskerakondlased viisid läbi arutelud lõimumis- ja pagulaspoliitika, maksupoliitika ning regionaalpoliitika üle. Rahvast jätkus parasjagu, jagati 12. augusti Kesknädalat ja kokkuvõttes jäi erakond Kadri Simsoni kinnitusel festivali õhustikuga rahule. Keskerakonna eest olid väljas Euroopa Parlamendi liige Yana Toom, Riigikogu liikmed Mailis Reps, Mihhail Korb, Jaanus Karilaid, Priit Toobal, Tarmo Tamm ja Kersti Sarapuu, aga ka Tallinna abilinnapea Taavi Aas, Kristiine linnaosa vanem Vadim Belobrovtsev ja Tartu abilinnapea Artjom Suvorov, samuti Sillamäe sadama haldusjuht Tarmo Kriis. 

Arutleti näiteks selle üle, kas lõimumispoliitika suurim saavutus on ETV+ ning milliseks kujuneb lõimumine pagulaste seas. Maksupoliitika teemal analüüsiti inimeste kasvavat rahulolematust valitsuse maksuotsuste suhtes. Regionaalpoliitikas tõsteti küsimus riigihalduse ministri ametikoha õigustatusest ja omavalitsusreformi sellisel kujul vajalikkusest, aga ka maaelu säilimisest laiemalt.

Kas sa arvad või sa tead?

Ülo Vooglaid armastab särasilmil rääkijat tihtipeale katkestada küsimusega: kas sa arvad või sa tead seda täpselt? Seepeale rääkija tavaliselt vakatab ja ... vaikib.

Samuti tükkis Paide Valllimäel ühelt arvamusalalt teisele kõndides pähe tavatu võrdlus: mis saaks meie üldlaulupeost, kui iga koor jorutaks oma laulu näiteks 224 põõsa all?

Või mis oleks saanud meie laulvast revolutsioonist – väga päevakohane küsimus 20. augusti eelõhtul –, kui iga eestlane olekski jäänud heietama oma „arvamust“ ja kui liidrirolli poleks võtnud rahvaühtsuse apogee – Rahvarinne? Või kui Linnahallis 5000-pealisel koosolekul oleks iga osaleja toona piirdunud omaenda Hyde Park’iga?

Ühesõnaga, see on küsimus festivali väljundist, liidritest, kui soovite – ka kasust. (Vt ka Heimar Lenk allpool: ikka needsamad „arvajad“, keda niigi näeme-kuuleme aasta ringi saatest saatesse, lehest lehte.)

Muidugi on tore, et Paide sai „oma ürituse“. Muidugi on tore, et ministrid jalutavad ringi lühikestes pükstes või vähemalt lipsuta. Muidugi on tore, kui Jaak Urmet võtab sotside telgist ajalehe „Sotsiaaldemokraat“, Jan Uuspõld esitab professionaalse etteaste viinakuradi kahjulikkusest või Contra istub tõsise näoga sinu kõrval ja kuulab, mida räägivad Märt Rask ja Tarmo Loodus haldusreformist.

Kõik see on väga tore. Aga Eesti elus ei juhtu enne mitte mingeid muutusi, kui sünnib vasakpoolne valitsus, nagu ütles Rainer Kattel. Kaua sa selle valutava parempoolse villiga varbas ikka käid ja piinled, vaheta kingad ära!

 Arvamus: Jaanus Karilaid

„Arvamusfestivalil luuakse pettekujutelm, et Eesti eri inimeste arvamused on riigile tähtsad ja rahvast võetakse kuulda. Tegelikult ei lähe need mõtted ju valitsusesindajatele korda," ütles Jaanus Karilaid Postimehes. „Kuigi me teame ju ammu, mis on Eesti probleemid ja kuidas neid lahendada, siis stagneerunud Stenbocki maja seisab õiglasemale poliitikale vastu.“

Karilaidi sõnul on taidlustasemel arvamusfestival igati positiivne nähtus, aga ühte sama juttu aastast aastasse rääkida pole mõtet. „Nõukogude Eestis arvati ka igasugu asju, aga seda kõike väljaspool võimukoridore ja enne ei muutunud midagi, kui Rahvarinne suutis võimule pääseda."

Arvamus: Rainer Kattel

Arvamusfestivalil sotsiaaldemokraatide telgis toimunud arutelul, kas vaesuse ümberjagamine teeb rikkaks, ütles Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professorRainer Kattel, et Eestil on vaja täiesti vasakpoolset valitsust, enne ei muutu midagi. Ta märkis, et praegune maksupoliitika on tinginud olukorra, kus me jagame rikkust ümber enne, kui see tekkida saab. „Suurteks muutusteks on vaja kännu tagant lahti saada ja selleks on Eestil vaja täiesti vasakpoolset valitsust.“Postimees

[fotoallkirjad]

ELU VÕIMALIKKUSEST MAAL: Kuulajate tulv ja huvi Maalehe telgi juures on väga suur. Arutlevad suurettevõtja Jüri Mõis ja filosoof ning vaimuliider Kristjan Piirimäe, vestlust juhib ajakirjanik Alo Lõhmus.

Eesti tüdrukud vajavad burkalaadset ainult arvamusfestivali kuumas päikeses.

Kirjanik Jaak Urmet alias Vimberg tuli Vabaerakonna telgist ja läks sotsiaaldemokraatide juurde.

Vanusepiirangud Paides puudusid.

Kõige kuumem oli siiski pagulasteema, mida kostis mitmelt teema-alalt. Pildil Oudekki Loone, Kristina Kallas ja Katrin Laur, juhib Krister Paris.

 URMI REINDE, suvine järvakas

Jaga |