Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kaks presidenti korraga

ALLAN ALAKÜLA,      17. oktoober 2001


Kuigi Lennart Meri lasi veel oma viimasest lõpukõnest läbi loosungi "Üks president korraga", oli juba tema eelviimases lahkumiskõnes loodud alus paralleelpresidendi institutsioonile. Teesi "Kaks presidenti korraga" on asunud kultiveerima ka Meri õukond.

8. oktoobril Riigikogus ütles Meri: "Luban endale vaid meelde tuletada, kuivõrd tähtis on pingelistes olukordades, kõnelemata kriisidest, rakendada põhimõtet: üks president korraga."
Ometi kuulutas ametist lahkuv Meri 7. oktoobril ETV-s rahvale: "….mina ei kavatse surra, ma jään Eestisse teie hulka. Te võite mind kõnetada kui president Meri, te võite mind kõnetada Lennart - sõltuvalt sellest, kuidas me teineteist tunneme,…"
8. oktoobri SL Õhtulehes kirjutas Eesti euroametnik Hannes Rumm (EÜS) ekspresidendi institutsiooni loomisest: "Parimal juhul on ekspresident Eesti jaoks soliidne arvamusliider, kes päevapoliitikasse ei sekku. Esineb harva ja ainult väga olulistes küsimustes. Aga seda mõjusamalt tema sõnum pärale jõuab. Kuigi tal mingit otsustamisõigust pole, võib autoriteetne ekspresident kallutada avalikku arvamust nii- ja naapidi. Ta võib valitsust, Riigikogu ja presidenti oma autoriteediga toetada, aga võib avaliku arvamuse ka nende vastu keerata."
Samal päeval seletas Peeter Tulviste (EÜS) BNSile: "Tsiviliseeritud maailma komme on, et ametist lahkunud presidenti nimetatakse elu lõpuni presidendiks ja ametis olevat presidenti vabariigi presidendiks./…/Usun, et Meri ehitab üles ka ekspresidendi institutsiooni Eestis." Tulviste ei tee teadma, et hetkel justkui kogu tsiviilmaailma väärtuste eest s?divas USA-s on siiski kombeks rääkida presidendist ja ekspresidentidest.
Ekspresidendi institutsiooni on Riigikogu aga juba aastaid tagasi seadustanud viimasele ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile ekspresidendi hüvesid määrates.
"Lennart Meri lahkumisega lõpeb kultuuriinimeste ajastu eesti poliitikas," nentis 8. oktoobri Eesti Päevalehes Mihkel Mutt (Isamaaliit). "Oleks kena öelda: Farewell, härra president! Tere tulemast tagasi, Lennart! Aga kordan, ma pole kindel," lõpetas Mutt jutu üsna otse Meri uuesti presidendiks kandideerimise võimalusele viidates.

KESKMÕTE:
Kolmikliit ja talle orienteerunud meedia arvab naiivselt, et neil on võimalik Rüütli kõrvale paralleelpresidendi institutsiooni luues ja Rüütlit peites jätkata üldjoontes senist poliitilist kurssi. Nagu arvata oligi, pole kolmikliit adunud 21. septembri valijameeste kogu sõnumit.


Presidendivahetuse päeva Aktuaalne Kaamera oli rohkem kui shokeeriv. Pärast pikki Afganistani sõjauudiseid ja intervjuusid jõudis järg lõpuks Eesti riigipea vahetuseni. Lühidalt räägiti ära protseduur, mille juurde käis pilt Toompealt ja Kadriorust, lauseke sellest, et nii Meri kui Rüütel toetasid kõnedes Ameerika võitlust terrorismiga ja kogu lugu.
Sellest, et ametisseasunud president pidas eelmise üheksa aasta riigipea sõnavõttudega võrreldes oluliselt erinevate rõhkudega nii sise- kui ka välispoliitiliselt programmkõne, polnud AK-s vihjetki. Tähelepanuta jäi Rüütli kõneldud sotsiaalse dialoogi algatamine, kuhu president kaasab omavalitsusjuhid, kolmanda sektori, ametiühingud ja isegi meediakanalite peatoimetajad ning täiesti uued välisproriteedid - esimesel kohal regionaalsuhted naabritega ja Baltoskandia; Euroopa Liidu käsitlus polnud kaugeltki nii pealetükkiv kui Meril ja eelmise presidendi priroteetide prioriteeti - NATO-t mainis Rüütel vaid korra. Sedagi pelgalt nentides: Eesti seisab NATO lävepakul.
Kas me sinna endiselt väga tahame või mitte - sellest ei sõnagi (tõsi, kaitseliitlastele kinnitas Rüütel, et NATO ja järgmise aasta Praha tippkohtumine on jätkuvalt Eesti prioriteet).
TV3 uudistelugeja Enn Eesmaa nimetas küll sissejuhatuses Rüütli kõnest kolme prioriteeti (iive, haridus ja tööpuudus), kuid ametisse asunud riigipea esitatud tegevuskava jäi sisuliselt avamata ka suurimas eratelekanalis.
Kolmikliit ja talle orienteerunud meedia arvab naiivselt, et neil on võimalik Rüütli kõrvale paralleelpresidendi institutsiooni luues ja Rüütli isikut ning tema tegevust peites või seda moonutades jätkata üldjoontes senist poliitilist kurssi (näiteks juba mainitud Rumm kirjutas Äripäevas, et Rüütli esimene kõne paistis silma erilise eurooptimismiga). Nagu arvata oligi, pole kolmikliit adunud 21. septembri valijameeste sõnumit - aeg on muuta kogu senist poliitikat.
Kuna Rahvaliidu veel augusti keskel tagasihoidlik reiting on pärast Rüütli võitu mitmekordistunud, ei saa kolmikliitlased siiski enam ühestki positsioonist rääkida enda suuremast toetusest võrreldes opositsiooniparteidega.
Küsimus on ainult, kas ja kuidas õnnestub kolmikliidul presidendivalimisteks ühinenud opositsioon lõhestada. Rüütliga veiderdamise katsed on kindlaim viis uputada nii kolmikliit kui ka tema meedia. Märksa mõistlikum on presidendi platvormi arvustada. Võimul püsimise nimel ei jää kolmikul aga peagi muud üle, kui Rüütli seisukohad erilise kriitikata enda omadeks kuulutada.

Viimati muudetud: 17.10.2001
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail