Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Nädala juubilar: Fjodor Dostojevski 185

08. november 2006


Dostojevskit peetakse kõigi aegade olulisimaks romaanikirjanikuks, kes vapustavalt kujutas inimhinge varjukülgi. Tema teoseid läbivateks motiivideks on ennastohverdav armastus, inimese jumalaotsingud ja vastuhakk oma Loojale. Poliitiliselt oli Dostojevski patriarhaalse tsarismi ja ortodoksse kiriku pooldaja, nähes nendes maailma pääseteed. Vene patrioodist ja panslavistist kirjanikvõitles sotsialismi, nihilismi ja väikekodanliku liberalismi vastu. Tema tähtsaimateks teosteks on romaanid "Kuritöö ja karistus" (1866) ja "Idioot" (1868) ning triloogia "Vennad Karamazovid" (1880).
Fjodor Dostojevski sündis 11. novembril (vana kalendri järgi 30. oktoobril) 1821 Moskvas. Ta pärines põlisaadlist, kelle perekonnanimi tulenes Valgevenemaa Dostojevo küla nimest. Hariduselt oli kirjanik insener – ta lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli.
1847. aastal tekkisid Dostojevskil sidemed revolutsioonilise meelsusega Petrashevski ringiga, mille tegevuse kuulutas tsaarivõim riigivastaseks. Dostojevskilegi määrati surmanuhtlus, mis armuandmise korras asendati sunnitöö ja asumiselesaatmisega. Armuandmine kuulutati välja pärast mahalaskmistseremooniat, kus ära jäi ainult käsklus "Tuld!". Aastad 1850–1854 veetis Dostojevski sunnitööl ning aastail 1854–1859 oli lihtsõdurina väeteenistuses.
25. jaanuaril 1881 algas Dostojevskil ootamatult kurgust verejooks ja 28. jaanuari õhtul kirjanik suri.
Kõik isiklikud eluvintsutused on vajutanud sügava pitseri kogu Fjodor Dostojevski loomingule.
Fjodor Dostojevski kuulsaima romaani "Kuritöö ja karistus" tõlkis 1929. aastal eesti keelde Anton Hansen-Tammsaare.
2003. aastal kirjastus Varrak üllitas Anna Dostojevskaja (1846–1918) mälestused kirjanikust. Nende autor oli kirjaniku teine naine, tema laste ema, lähim kaastööline ja tagatipuks ka mänedzher, selle sõna tänapäevases mõistes. Anna Dostojevskaja, kes oli oma mehest 25 aastat noorem, pühendas terve elu sellele, et luua kirjanikule võimalused loometööks, kaitsta teda tüütu välisilma eest, tagada perekonnas kindel tagala. Tema memuaaridest koorub välja armastuslugu, mis ei lõppenud abikaasa surmaga, vaid kestis veel 27 aastat, mille truu naine pühendas kirjaniku käsikirjalise pärandi korrastamisele ja materjalide kogumisele tema kohta.

Viimati muudetud: 08.11.2006
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail