Nädal Riigikogus: Keskerakond nõuab presidendi otsevalimise kiiret menetlust

RAMON LOIK,      21. jaanuar 2004


Esmaspäev, 12. jaanuar
Algas Riigikogu täiskogu III istungjärk. Peaminister Juhan Parts pidi kohe uue aasta esimese tööpäeva alguses seisma Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimiste risttules. Jüri Shehovtsov päris Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahel sõlmitud välislepingu täitmise kohta, mis puudutas Pihkva oblasti kehtestatud ühepoolse teedemaksu nõudmist.
Evelyn Sepp nõudis peaministrilt aru valitsuse ministrite ja valitsusametnike eetiliste tõekspidamiste kohta.

Teisipäev, 13. jaanuar
Palavamat poleemikat tekitas Isamaaliidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille eesmärk on lapsevanematele antava maksusoodustuse kaudu edendada laste ja noorte spordiga tegelemist ning luua neile paremad võimalused vaba aja sisustamiseks. Kahjuks puudus koalitsioonil poliitiline tahe lasta seda kasulikku algatust opositsioonierakonnal läbi viia. "Ma kutsun küll toetama seda eelnõu ja kui te nüüd sellele vee peale tõmbate, nagu meil siin ikka kombeks on, siis tegelikult tõmbate, koalitsioon, vee peale ka päris mitmele oma lubadusele, mis on pööratud laste heaks," märkis Keskfraktsiooni nimel kõnelnud Arnold Kimber. Res Publica ja Reformierakond kukutasid eelnõu esimese lugemise läbi.

Kolmapäev, 14. jaanuar
Keskfraktsioon otsustas toetada rahvahääletuse korraldamist presidendi otsevalimise seadustamiseks samal päeval koos Euroopa Parlamendi valimistega käesoleva aasta 13. juunil. Fraktsioon avaldas üksmeelset toetust presidendi valimisele klassikalise otsevalimise põhimõttel kahes hääletusvoorus, säilitades praeguse põhiseadusliku regulatsiooni, mille kohaselt võib presidendiks kandideerida ka teiseks 5-aastaseks ametiajaks. Kedagi ei tohi sellele ametikohale valida rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.
Keskfraktsioon võttis samuti seisukoha mitte toetada presidendi senise põhiseadusliku pädevuste muutmist. Fraktsioon ei toetanud presidendilt riigikaitse kõrgema juhi õiguste ja kohustuste äravõtmist.
Samuti ei toetanud fraktsioon ettepanekut, mille kohaselt ei saaks vabariigi president enam Riigikogu vastuvõetud seadusi väljakuulutamata jätta ja saata koos motiveeritud otsusega Riigikogule uuesti arutamiseks. Toetust avaldati põhimõttele, et otsevalitava presidendi puhul tuleks ette näha ka tagandamisprotseduur, mille künnis peaks algatamise puhul olema Riigikogu liikmete vähemalt kahe-kolmandikuline ja otsustamise puhul vähemalt nelja-viiendikuline häälteenamus.

Neljapäev, 15. jaanuar
Esimese lugemise läbis Peeter Kreitzbergi ja Tõnis Lukase algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, mis reguleerib munitsipaalomandis oleva põhikooli ja gümnaasiumi rahastamist põhikooli ulatuses põhimõttel, et üks vald peab teisele tasaarvelduse korras maksma vaid juhul, kui omal vastav õppekoht puudub. Eelnõu eesmärgiks on detsentraliseeritud ja rahastatud koolivõrgu süsteemi säilitamine, mis arvestaks hariduslike võimaluste võrdsust piirkonniti. Senine praktika tühjendab maakonnakeskuste ümber asuvate väikevaldade koole ja rahakotti, pannes need sundolukorda. Ühelt poolt peavad vallad olema valmis maksma kinni oma lapse õppimise mõne teise valla koolis, teiselt poolt looma õppimisvõimalused kõigile oma valla õpilastele, pidades samas üleval oma valla pooltühja kooli.
Ei saa leppida olukorraga, kus kohalikud omavalitsused on sunnitud koole pidama viletsuses või neid finantsilistel kaalutlustel koguni likvideerima, milles on osaliselt süüdi riigi ebaõiglaselt ja aegunult korraldatud munitsipaalkoolide rahastamisskeem.
Peeter Kreitzbergi ning Tõnis Lukase algatatud eelnõu teeb küll väikese, kuid kindla sammu maakoolide sulgemisohu eest kaitsmise suunas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)