Meediavabaduse tabelid toodavad propagandat

Boumelha sõnul tegutsevad ajakirjandusvabadusega seotud MTÜ-d oma rahastajate surve tõttu agaralt, et konkurentide ees avalikku tähelepanu võita. Samas pole neil pressivabadusega tegelejatel ajakirjandusega otsest sidet. See pole aga neid takistanud viimase aastakümne jooksul kommenteerimast peamisi ajakirjandusega seotud teemasid, suhtlemast erinevate riigitegelastega, tegemast poliitilisi avaldusi ilma ajakirjanike arvamust küsimata.

Mängus on suured rahad

IFJ president möönab, et teatud juhtudel on nende MTÜ-de tegevuse tulemusel konkreetsete teemade avalik arutelu tugevasti takistatud. Teiselt poolt on need „vaba meedia" eest seisvad MTÜ-d Boumelha väitel ülbelt kaaperdanud olulised seminarid ja konverentsid, kus on kehtestatud neile sobivad agendad ja tulemused, mis otseselt puudutavad ka ajakirjanikke.

„Muutes end pisikesteks globaalseteks korporatsioonideks, on mitmed MTÜ-d saavutanud mini-impeeriumi staatuse, levides üle maailma, kus just nemad esinevad kui tõelised vaba ajakirjanduse kaitsjad," kirjutab IFJ president. Ta tõdeb, et enamik neist MTÜ-dest poleks saavutanud oma praegust staatust geopoliitilist haaret omavate mõjukate finantseerijateta.

Need MTÜ-d on tõepoolest väga mõjukad ja jõukad. Boumelha toob näiteks hiljuti toimunud araabia kevade. Pressivabadusega seotud MTÜ-d olid esimesed, kes mitmes araabia riigis tänu oma rahaliste toetajate abile sel ajal kanda kinnitasid.

IFJ president toob välja USA välisministeeriumi telegrammi 30. aprillist 2009, mille avaldas hiljuti Wikileaks. See telegramm käsitleb juhtumit, kus raha anti ühele Egiptuse inimõiguste organisatsioonile läbi Marokos asuva Pressivabaduse Keskuse (Center for Press Freedom). Raha eraldati USA endise presidendi George W. Bushi Lähis-Ida Partnerluse Algatusprojekti raames. See projekt kulutas 17 Lähis-Ida riigis kokku üle 530 miljoni dollari. Nimetatud summa on sama suur kui ülemaailmselt 150 ajakirjanikeühendust koondava IFJ-i 150 aastakäivet.

"Seetõttu pole ka imestada, et meediavabadusega seotud MTÜ-d ei tunne kõrkuse ja ülbuse vallas mingeid piire," märgib Boumelha.

Üheks põhiliseks manipulatsiooniks on neil MTÜ-del iga-aastane riikide reastamine meediavabaduse järgi. Seda indeksit koostab ja avaldab Piirideta Reporterid (Reporters sans frontières). Pressivabaduse indeksit kujutatakse kui suunaandvat juhist, mis peaks näitama pressivabaduse olukorda erinevates riikides. Kuid Boumelha tunnistab, et iga-aastane indeksi avaldamine tegelikult ei aita kuidagi leevendada ajakirjanikele nende töös ette tulevat survet. Boumelha hinnangul ei ole pressivabaduse indeks tõsiseltvõetav meetod, mille kaudu vaadeldaks ja püütaks mõista neid väljakutseid, millega ajakirjanikud igapäevaselt silmitsi seisavad.

Ajakirjanike tegelik olukord jääb tähelepanuta

Pressivabaduse indeksi avaldamine lükkab Boumelha sõnul pigem käima tsirkuse, kus valitsuste esindajad asuvad kaitsepositsioonidele ja tegelike probleemide analüüsi asemel näeme tähelepanu kõrvale juhtivat sõnamulinat. Valitsuste esindajaid huvitab üksnes see, miks teatud riigi indeks langes mullusega võrreldes 10 kohta allapoole. Või ei olda rahul sellega, et ollakse naaberriigist kõigest kaks kohta kõrgemal. Kogu pinnapealne veiderdamine käib üksnes selle nimel, milline riik on indeksis üles- ja milline allapoole nihkunud.

„Meediakommentaatorid võivad ju seda statistikat arutada ja üle korrata. Kuid tegu on pinnapealse indeksiga, mis vaevalt et annab aimu tegelikust ajakirjandusvabaduse olukorrast, hoolimata Piirideta Reporterite julgetest väidetest justkui oleks nende metodoloogia puhul tegemist tõelise teadusega," väidab Boumelha.

Meediavabaduse indeksit vaadeldes toob Boumelha näiteks Tuneesia ja Egiptuse, mis mõlemad kogesid eelmisel aastal murrangulisi muutusi. Tuneesia on tõusnud eelmise aastaga võrreldes indeksis 30 kohta, 164-lt 134-le. Kuid samal ajal on Egiptus kaotanud 39 kohta, langedes 166. kohale ja jäädes tabelis Laose ning Kuuba vahele. Boumelha sõnul ei veena Piirideta Reporterite põhjendused, et Egiptuses ajakirjanikke arreteeriti ja välisajakirjanikke heidutati, teda antud juhul üldse. Ka paneb teda imestama, miks on Saudi Araabia tabelis 158. kohal ehk 8 kohta kõrgemal Egiptusest, kui Saudi Araabia ajakirjanikud on madalamad kui muru, samal ajal kui Egiptuses nägid võimud meedia ohjeldamisel suurt vaeva.

Boumelha nimetab seda indeksit subjektiivseks ja tendentslikuks. Näiteks Cabo Verde on 9. ja Kanada 10. kohal. Taani on 11., Jamaica aga koos Saksamaaga 16. kohal. Niger on näiteks 29. ja Austraalia 30. kohal. Tanzania (34.) ja Paapua Uus-Guinea (35.) on aga eespool 38. kohal olevast Prantsusmaast.

MTÜ-d on vaid tööriistaks rahastajate käes

Boumelha toob välja, et USA langes indeksis 20. kohalt 47-le, kuna 25 ajakirjanikku vahistati „Occupy Wall Street" demonstratsioonide ajal. 2006. aastal USA oli Piirideta Reporterite meediavabadustabelis läbi aegade madalaimal, 53. kohal. See resultaat tulenes George W. Bushi poolt sisse viidud ajakirjanike huve kahjustavast seadusandlusest, mis võeti vastu „rahvusliku julgeoleku" kontekstis. 2009. aastal aga tõusis USA jälle indeksis 20. kohale, mille põhjustas Piirideta Reporterite sõnul „Obama mõju". Just siin näitab see indeks Boumelha hinnangul oma metodoloogilist vigasust, sest hiljutine 25 ajakirjaniku vahistamine tulenes just Bushi-aegsete piirangute kehtestamisest.

Meediavabadusega tegelevate MTÜ-de rahastajad soovivad, et nood MTÜ-d toodaksid just neile kasulikku informatsiooni, mis aitaks koostada nimekirju „halbadest" ja „headest" riikidest.

„Sellest aspektist on indeks hoolimata oma vigadest kahtlemata täiuslik instrument," arvas IFJ president.

Refereeris INDREK VEISERIK

http://ifjprez.blogspot.com/

[pildiallkiri] ÜRITAVAD ŠOKEERIDA: Piirideta Reporterite plakat annab teada, et meediavabaduse eest tuleb hakata võitlema enne kui sellest võidakse ilma jääda. Ilusad sõnad ja kulukad plakatid, mis survestatud ajakirjanikke nende igapäevatöös paraku ei aita.

Jaga |