Poliitiline eluteater

Kuid teatrist märksa jõulisemaks, emotsionaalsemaks ja kirglikumaks on Eesti poliitikas muutunud hoopis eluteater. Silmapaistvalt mõtteerk ja intensiivne tegevus käib ka Keskerakonna n-ö pärislaval, kus mitmedki püüavad tõestada, et nende tõed ja pakutud lahendused on kõige õigemad. Iseäranis suur võitlussära tuleb diskussioonidesse siis, kui nendes osalevad poliitilisse tegevusse pühendunud naised ja kus „kuningannadeks“ on Kadri Simson, Marika Tuus-Laul, Mailis Reps, Oudekki Loone, Siret Kotka. Siin tasub meenutada Jean Pauli mõttetera, et maailma põrgu ja paradiis kohtuvad mõlemad sõnas naine.

Huvitavaid ja asjalikke mõtteid Keskerakonna ja kogu Eesti tuleviku suhtes on nendelgi meestel ja naistel, kes pole tegevpoliitikud, teevad korralikult oma igapäevatööd, kuid mõtlevad kõigele toimuvale kaasa ja hoolivad nii Keskerakonnast ja oma kodupiirkonnast kui ka kogu Eesti tulevikust.

Rehepeksumeistri kindel poliitiline seisukoht

Põltsamaalane Valdek Kippus on sündinud Teise Maailmasõja eelses Eesti Vabariigis, kündnud viljapõldu, restaureerinud vanaaegseid masinaid ja demonstreerinud rehepeksu põllumajanduslikel rahvaüritustel. Rehepeksurütm, mis on saanud tuntuks ka Mats Traadi romaanist „Tants aurukatla ümber“, sümboliseerib ka teatud mõttes stabiilsust.

„Edgar Savisaar tõi Eestimaale taasiseseisvuse,“ arutleb Kippus. „Ta oskab ja suudab erinevates rahvagruppides ühtsust hoida. Vaatamata raske haiguse läbipõdemisele jätkub Savisaarel tänaseni energiat ja mõttejõudu ning tema jätkamine Keskerakonna juhina on hädavajalik. Eetiline ja loogiline on ka see, et kui erakonnale on demokraatlikult valitud juhatus, tuleks selle seisukohti austada ja arvestada.“

Hoiatus kunstlike äikesetormide eest

Keskerakonna Võru osakonna juhatuse liige, EELK vikaarõpetaja Jüri Pallo kasutab Keskerakonna temaatika lahtimõtestamiseks sõna ühiskond.

„Tegemist on niivõrd laialdase teemaga. Liikmete arvult suurim, enim toetushääli valimistel saanud, pidevalt meedia tähelepanu all. Keskerakonna püsiv esikoht sotsioloogiliste uuringute edetabeleis on täiesti mõistetav. Ühiskonna suur enamus annab endale hinnanguid,“ räägib poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse aktiivselt jälgiv vaimulik.

„Mulle väga meeldib sõna kliima. Ilmastik. Looduses sõltub sellest ellujäämine. Kui kliima muutub, siis on tarvis reageerida. Muidugi, päikeselistes maades läheb eluks tarvis vaid vett. Lõuna-California saab kogu oma vee Põhja-Californiast. Kujutame ette, et nimetatud maa veetrass hävineb mingil põhjusel, siis on Hollywoodi ning Los Angelesega lõpp. Külmema kliimaga paikades püsib elu alles tänu kogukonna ühisele koostööle, ühistele pingutusele, leidlikkusele.

Tulles tagasi erakonna/ühiskonna sisekliima juurde, on minu arvates tegemist eelkõige väljastpoolt juhitud süsteemse ning erakordselt hästi plaanitud „kliimamuutmisega“. Tavaliselt aetakse taevast vihmapilvi laiali teatud abivahendite abil, siin aga tekitatakse psühholoogiliste ning teiste mõjutusvahenditega kunstlikke äikesetorme. Selline torm hävitab oma teel kõik,“ mõtiskleb kirikuõpetaja

Küsimusele, mida tuleks teha Keskerakonna tugevdamiseks ja arenguks, vastas Pallo küllalt karmilt: „Minu arvates on hetkel kõige olulisem välja heita erakonnast kõik need isikud, kes on teadlikult ignoreerinud Eesti Keskerakonna kongressi poolt valitud esimehe ning erakonna juhatuse otsuseid.

Armas lugeja peab mulle andestama nüüd selle kliima-võrdluse, kuid usun, et austatud Edgar Savisaar nõustub minuga.“

Oht lõheneda

Toimekas Keskerakonna liige Elvast Valentina Luukas ütleb, et võime küll pea liiva alla peita, kuid olukord Keskerakonnas põhjustab tõsist muret.

„Edgar Savisaar valiti kongressil erakonna esimeheks, kuid tundub, et osa erakonnakaaslasi kavandavad võimupööret enne uut kongressi. Prognoosin, et selle idee täideminek toob pikas ajas kaasa Eesti populaarseima erakonna lõhenemise.

„Eriti ebaeetiliseks pean seda, kui sisekonkurendid hakkasid enne Keskerakonna kongressi rääkima Edgar Savisaarest kui haigest ja saamatust mehest, keda tema säästmiseks-päästmiseks tuleks aktiivsest ühiskonnaelust eemal hoida. Samaaegselt kõlasid erakonnajuhi sõnavõtus teravmeelsed ja analüüsivad mõtted,“ mäletab Luukas.

Tasub kompromisse otsida

Teenekas keskerakondlane, SA Jõgeva Haigla juhataja ja Jõgeva linnavalitsuse liige Peep Põdder on täheldanud, et viimasel ajal on Keskerakonnale olnud iseloomulik ameerikalik käitumisstiil.

„Hetkel on minu arvates vaidlusteks vale aeg. Enne kongressi võinuks aga vaidlused veelgi julgemad ja tugevamad olla. Tulemusega peame leppima. Nüüd võiks pillid kuni uue kongressini kotti panna,“ arvab tohter.

Peep Põdder leiab ka, et kui Riigikogu liikmetele pole „kaklemine“ problemaatiline ja nad võivad üksteisele „vastu lõuga anda“, siis selline nääklemine tipp-poliitikasse jõudnud erakonnakaaslaste hulgas kipub kahjustama Keskerakonna üldist populaarsust ja võib anda tagasilöögi 2017. aasta kohalike valimiste tulemustele.

„Meenutades hiljutisi Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhtide valimisi, tuleb tõdeda, et Kadri Simson ja Jaanus Karilaid on mõlemad säravad „kunstnikud“! Fraktsiooni esimehe valimisel võinuks aga mõelda ka kompromissile. Mulle sümpatiseerivad poliitikas rahulikuma stiili pooldajad – üks selliseid on kahtlemata Jüri Ratas,“ ütleb nii inimese kui ka ühiskonna tervist põhjalikult tundev mees.

Seega näitavad kõik väljastpoolt pealinna küsitletud Keskerakonnale kaasa elavad inimesed kompromissisoovi ning erakonna jätkamist elujõulisena.

[fotoallkiri]    EELK vikaarõpetaja Jüri Pallo Keskerakonna Võru osakonnast arvab, et Keskerakonna sisekliima puhul on tegemist väljastpoolt juhitud süsteemse ning erakordselt hästi plaanitud „kliimamuutmisega“.Arhiivifoto

JAAN LUKAS, Jõgevamaa ajakirjanik

Jaga |