Eesti Raudtee rahvale tagastamine läbis esimese lugemise

29. november 2006


Möödunud kolmapäeval oli Riigikogu päevakorras otsuse eelnõu "AS Eesti Raudtee erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ja AS Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamise heakskiitmine" esimene lugemine. Avaldame sisu- ja stiilinäiteid majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare ettekandele järgnenud küsimuste-vastuste mammutvoorust.

Herkel (IRL):
Te taasriigistate seda raudteed küll põhjendamatult kõrge hinnaga ja tekitate sellega riigile kahju. Nüüd ma ei saa ka nõustuda sellega, mida te rääkisite võimalikest nõuetest, sest mulle tundub, et sisuliselt te olete neist loobunud. Ma püüan osundada täpsemalt, kui teie seda tegite: „Riik ei taotle mingisugust hüvitust ega alusta ühtegi vaidlust BRS vastu ega juhatuse nõukogu liikmete ja aktsionäride vastu." Ja siis järgneb, jah, üks kõrvallause, mis räägib raskest hooletusest, tahtlusest ja kuriteost. Minu küsimus on: milline oli nõuete küsimuses Justiitsministeeriumi seisukoht? Ja olge, palun, nii kena ja osundage Justiitsministeeriumi seisukohta ka lepingute põhjendamatu konfidentsiaalseks kuulutamise küsimuses.

Savisaar:
Kõigepealt, mis puutub sellesse, et raudtee ostetakse tagasi põhjendamatult kõrge hinnaga ja sellega tekitatakse riigile kahju. Ma ütleksin: vastupidi, kahju tekitasid need, kes 2001. aastal müüsid raudtee põhjendamatult madala hinnaga. Nii oli see asi vast ikka, härra Herkel.
Nüüd seoses Justiitsministeeriumi seisukohaga konfidentsiaalsuse suhtes. Tõepoolest, ma tean, et mõned teie hulgast on saatnud Andmekaitse Inspektsioonile isegi taotluse, et eemaldataks juurdepääsupiirang ka nendelt Eesti Raudtee erastamise lepingutelt ja dokumentidelt, mis kajastavad Eesti Raudtee erastamist aastatel 2000 ja 2001. Meie jaoks on väga oluline, et avalikkus saaks täieliku ülevaate, ja meie paneme üldsusele ette, et tuleb avalikustada kõik Eesti Raudtee erastamisega seotud dokumendid.
Teate, kui mina küsisin majandusministrina Rahandusministeeriumilt kui Erastamisagentuuri õigusjärglaselt tutvumiseks Eesti Raudtee erastamise lepinguid – see oli kuskil aasta tagasi –, siis oli mul nende kättesaamisega raskusi, kuna lepingud on ikka veel tähtajatult salastatud. Sellepärast nõudis BRS ka meilt 2006. aasta lepingute salastamist, kuna omaaegne teie valitsus oli seda nii teinud. Kuna BRS oli seisukohal, et raudtee tagasiostmise lepingud peaksid olema peegelpilt sellest ajast, mil raudtee maha müüdi, siis seda argumenti meil väärata ei õnnestunud.
Nüüd kui nõuate meilt 2006. aasta lepingute avalikustamist, siis alustage kõigepealt teie oma raudtee-erastamise lepingutega, mis isegi 5 aastat hiljem on ikka veel salajased.
Meie oleme väga selle poolt, et need lepingud oleks avalikud. Meie võime teile öelda, et läbirääkimiste algul BRS-i nõudmine oli, et lepingud oleks salajased, ja tähtajatult salajased. Läbirääkimistel me saavutasime, et nad ei ole salajased, vaid konfidentsiaalsed, ja mitte tähtajatult konfidentsiaalsed, vaid ainult üheks aastaks konfidentsiaalsed. Meie arvates on see päris suur edu.
Aga meie arvame, et kui Andmekaitse Inspektsioon teeb ettekirjutuse, et juurdepääsupiirang tuleb maha võtta, kui tuvastatakse, et need dokumendid ei sisalda ärisaladust, kui leitakse, et puudub igasugune alus, et nad võlaõiguslikus lepingus oleksid ajutiselt konfidentsiaalsena, siis meil ei ole küll mitte midagi selle vastu, et nad avalikustada. See ei olnud meie ettepanek hoida neid konfidentsiaalsetena.
Peale selle me tahame juhtida tähelepanu sellele, härra Herkel, et kõik 2006. aastal sõlmitud lepingud ja nende lisad andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium üle Riigikogu majanduskomisjonile ja Riigikogu liikmed peaksid saama nendega seal vabalt tutvuda. Nii et ma ei näe ausalt öeldes selles probleemi.
Välja arvatud see, et, jah, võtame maha need piirangud nendelt lepingutelt. Miks neid piiranguid üldse hoitakse? Ehk teie võtate maha piirangud 2000. ja 2001. aasta raudteemüümise lepingutelt? Mida te seal salgate õieti? Kui te võtate sealt piirangud maha, siis meie taha asi seisma ei jää. Siis saame meie BRS-ile öelda, et näete, nad said aru, mõistsid. Nüüd on meil argument olemas, et ka need piirangud maha võtta.

Seeder (IRL):
Ma tahaksin teile meelde tuletada, et me ei ole mitte teatrisaalis, vaid Riigikogu saalis. Ma ei tea, kas te oleksite midagi ette võtnud selles osas, mis puudutab 2001. aasta erastamislepingute avalikustamist. Te ei ole ühtegi vaiet esitanud ja nagu me nüüd teada saime, teil tekkis huvi nende lepingute vastu alles aasta tagasi. Ja siis selgus, et nad on salastatud. Aga ma võin teid lohutada, et meie oma avalikustamise taotlusega läheme kindlasti lõpuni ja loodame, et õnnestub ka need lepingud avalikustada. Aga mul on küsimus: millisest lepingust tuli või kes sundis teid salastama ka kirjavahetuse Riigikogu liikmetega? Nimelt, teie kiri minule kannab konfidentsiaalsuse pitserit ja on salastatud. Kas see on ka tulnud BRS-i nõudel või on see teie initsiatiivil?

Savisaar:
Ei tea! Olge kena, kui see on teile nii tähtis, siis uurige välja, mina seda salastatuse templit sinna pannud ei ole.

Alatalu (RL):
Ma kavatsesin küsida sedasama 2001. aasta lepingute salastatust, millest te just jõudsite rääkida. Aga minu arust võib seda probleemi võtta ka natuke laiemalt, sest selle juures on ka teisi huvitavaid momente. Näiteks raudtee erastanud isikud või nende ühingud kandsid varsti pärast seda küllaltki suured rahasummad tollasesse valitsuskoalitsiooni kuulunud erakondadele. Ja siit ka minu küsimus: kas selle praeguse läheneva ajaloolise otsuse valgusel on vaja Eesti seadusandlust terves reas valdkondades, kaasa arvatud näiteks erakondade rahastamine, muuta?

Savisaar:
Kui te võtate lahti parteide sponsoreerimise aruanded, mis on avalikud ja läbipaistvad – ja ma vaatasin huvi pärast kõiki neid viimaseid aastaid –, siis ma jõudsin niisugusele huvitavale järeldusele, et BRS-i seltskond on üksikisikutena, aga ka päris mitme erineva firma kaudu ja eri valimiskampaaniate ajal toetanud Eesti parteisid ligi 10 miljoni krooniga. Toetatud on nelja parteid, ja nendel parteidel on üks ühine joon: need on parteid, kes toetasid raudtee mahamüümist ja on praegu enamikus vastu selle tagasitulekule riigi kätte.
Mina oskan sellest ainult järeldada, et erastamise läbiviinud erakondadele tasuti küllalt heldelt. Kusjuures eriti usinasti sponsoreeriti 2003. aasta valimistel, see on esimestel Riigikogu valimistel pärast raudtee erastamist. Näiteks ühel siin istuvatest parteidest ligi pool valimiskampaania rahadest tul ühest konkreetsest seltskonnast Ganigerist ja teiseks NG Investeeringutelt, mis on Jüri Käo holdingfirma. See on avalik informatsioon, vaadake järele!
Muidugi, kas on tegu ainult parteide sponsoreerimisega või läks seda raha ka isiklikuks vajaduseks, ma ei tea seda. Aga ma viitaksin 26. oktoobril Eesti Ekspressis ilmunud Sulev Vedleri artiklile "Isamaaliidu niiditõmbaja salaäri", kus Jüri Käo teatab oma ärikaaslastele, et neil on vaja anda Ganigeri firma aktsiatest 5% Jaanus Reisnerile, kes esindavat nüüd Laari huve.
Ükskõik, kas sellest tehingust tuli midagi välja või mitte, aga ma soovitaksin arvutada või vähemalt minu käest küsida, kui palju on ikkagi 5% BRS-i ühe osaniku Ganigeri aktsiatest. Ma arvan, et me saame nagu mingi ettekujutuse suurusjärgust, millised rahad võisid liikuda.
Kusjuures minu arvates on väga kahetsusväärne, et pärast Vedleri artiklit on mitmesugustel poliitikakommentaatoritel kuidagi suu vett täis või väga vaiksed on olnud need selgitused. Ma kujutan, teate, ette, et kui Eesti Ekspress oleks kirjutanud, et Savisaarele justkui kuulub 5% Ganigeri aktsiatest, siis oleksid Kapo, Kripo, korruptsioonikomisjon ja kõik meie õilsad parteid siin saalis juba rüsinal minu ukse taga.
Mõistagi kõik see minu jutt põhineb avalikule ja kõigile üldiselt teadaolevale informatsioonile. Ma ei räägi sellest, mis võis olla kulisside taga. Kuigi selle kohta on ju ka palju mitmesuguseid arvamusi.

Mihkelson (IRL):
Kahtlemata selle teema puhul tuleb mängu ka majandusjulgeolekupoliitiline aspekt. Teie ettekandest jäi nüüd mulje, et see samm, mida Eesti valitsus teeb, on otsapidi seotud sellega, et hoida ära Eesti Raudtee müük idapoolsetele kosilastele. Samas on teie enda sõsarpartei tipp-poliitikud viimastel nädalatel ja kuudel väga jõuliselt tegelikult huvi tundnud selle protsessi positiivse – ehk siis selles mõttes positiivse, nagu teie seda näete – protsessi vastu. Mis te arvate, mis selle taga võiks küll olla?

Savisaar:
Vaat, vaat, vaat! Seda küsimust ma ootasin, ma kirjutasin sellele pika vastuse, aga et anda võimalus kõigil küsida, kes seda soovivad, siis ma jätan selle kõrvale ja vastan teile lühidalt.
Tähendab, tõepoolest me ostsime mitte selleks, et Vene firmadele edasi müüa. Me ostsime Vene firmade eest, seda võib ka öelda. Mis puutub "vene kaarti", millega te siin praegu vehite, siis vaadake, härra Mihkelson, Keskerakonda ei ole kunagi toetanud ükski Vene ärimees, kes on Kremlile nii lähedal, et ta kuulub lausa ühe Vene valitsusasutuse ametliku delegatsiooni koosseisu, kui see Eestit külastab, ning ta istub teisel pool lauda, kui mina istun siinpool ja kaitsen Eesti riigi huvisid. Res Publicat on küll niisugused ärimehed toetanud. Nii et ma viskaksin selle palli tagasi, ja kui te püüate midagi eitama hakata, siis võtke internetist Res Publica 2003. aasta 3. kvartali toetajad. Järjekorranumbri 10 all leiate selle ärimehe.

Tõnisson (SDE):
Kuulates esmaspäeval majanduskomisjonis toimunut, tekkis mul hulgaliselt küsimusi, aga vähemalt ühe võin ma praegu siin esitada. Aga enne ma tahaksin teid õnnitleda esmaspäevase majanduskomisjoni istungi juhtimise puhul, mille te oma isikupärasel moel endale väga julgelt võtsite. Ma pean ütlema, et ka praegu saate saali manipuleerimisega väga hästi hakkama. Te vastate küsimusele kas mööda, üle või seda mis teile meeldib. Aga mina palun, et te vastaksite minu küsimusele seda, mida ma küsin.
Ja küsimus on see: majanduskomisjonis te rääkisite pikalt GIBB Limitedist ja temale kulutatud rahast. On õige, seda oli häbiväärselt palju. Aga kui palju maksis seekord nõustamine? Teie kuuest nõunikust, kes majanduskomisjonis olid, neli on Eestis väga kõrgel palgal, nemad ei saa Eesti keskmist palka. Nii et mind huvitaks see summa.

Savisaar:
Kuidas ma peaksin teile, kallis Liina, vastama? Kas mööda, üle või nii nagu mulle meeldib? Ma tahaksin kõigepealt tunnustada majanduskomisjoni istungit ja selle esimeest (Mart Opmann – Toim. märkus), sest istung oli põhjalik, vaidlus oli äge. Minu meelest härrased Parts ja Laar olid oma heas sõiduvees, ja mis ma siis muud pidin tegema, kui püüdma aidata viia seda laevukest sadamasse seal komisjonis. Mul on siiralt kahju, et sind ei olnud seal komisjoni istungil, muidu oleks meil mõlemal olnud kindlasti huvitavam, minul vähemalt.
Nüüd mis puutub sellesse, kui palju meie konsultandid maksavad, siis ega arveid ei ole veel esitatud, töö alles käib. Seda esiteks. Teiseks, teisel poolel olid ka abiks Eesti tugevate juristide hulka kuuluvad inimesed. Eks mõlemal poolel, ma arvan, makstakse ligikaudu samade tariifide järgi.

Nestor (SDE):
Teatavasti üks väga rangete reeglitega asutus on pank ja kui keegi läheks panka jutuga, et tal oleks vaja 2,35 miljardit krooni ja seejuures poole aasta pärast valmib ka kaks äriplaani, kuidas seda raha kasutada, siis kõigi eelduste kohaselt pank palub tal tulla poole aasta pärast tagasi. Meie reeglid siin loomulikult ei ole nii ranged ja ei saagi olla kui ühes pangaasutuses.
Minu küsimus on selline, et mis takistas teil, ja kuna ma saan aru, et otsus on vaja ruttu ära teha, enne maikuud, millal äriplaan valmib, on ka märts, eks ole näiteks, mis takistas riigil käituda samamoodi mõistlikult? Et Riigikogul oleks palju selgem võimalus otsust langetada juhul, kui needsamad äriplaanid oleksid olnud suurema selguse astmega ja meil oleks olnud palju mõistlikum langetada siin otsust, kui niimoodi pool aastat ette.

Savisaar:
Ma proovisin hiljuti leida äriplaani või majandusanalüüsi, mis tehti siis, kui Eesti Raudteed müüdi, aga ma seda ei leidnud. Aga ega siis vist keegi selle vastu huvi ka ei tundnud, kuigi raudteepoliitika pidi ka siis lugupeetud parlamendisaadikutele oluline olema.
Ja nüüd edasi, nagu ma ütlesin, teie järjekindlalt hoiate kinni sellest väitest, et äriplaani ei ole. Mina järjekindlalt kinnitan teile, et äriplaan on, ja ma loodan, et ka Juhan Parts võiks seda kinnitada, sest tema valitsus selle äriplaani ka kinnitas. See oli kaks aastat tagasi.
Nüüd teie küsimus, et kuhu meil kiiret on, et järgmise aasta suvel võiks selle äriplaani läbi vaadata ja siis aru saada, et kas seda sobib osta või ei sobi meile.
Vaadake, miks te arvate, et järgmise aasta kevadel või suvel meil üldse on enam midagi osta. Ma tuletan teile meelde, et tähtaegu, millal müüakse see raudtee, on nimetatud õige mitmeid, alates möödunud aasta detsembrikuust. See, et need tähtajad on mitmel korral ka liiva jooksnud, ei tähenda midagi, ühel korral nad vähemalt viiakse ka ellu. Kui me otsustame, et lükkame aga edasi, siis mina arvan, et järgmise aasta kevadsuvel ei olegi enam midagi osta.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)