Kodumaise kapitaliga ühistupank aitaks maa- ja linnarahvast

HEIMAR LENK,      05. aprill 2006


Praegu on peaaegu kogu pangandus Eestis välismaalaste kontrolli all ja valdav osa selle kasumist voolab miljardite kaupa riigist välja. Peaaegu kogu meie elanikkond on tehtud välismaiste rahaasutuste orjaks – kõik on sunnitud seal oma palgaraha ja sääste hoiustama, kuid eestimaalastele pakutavad hoiuseintressid on isegi tähtajalistel hoiustel alla inflatsioonimäära.
Raha hoidmine pangas on muutunud kliendile kahjulikuks.

Miks ei võiks eestlaste raha seista pisut kõrgema intressi eest kodumaises pangas ja teenida sellega nii hoiustajat ennast kui ka Eesti riiki?
Vaid kümmekond hoiu-laenuühistut (HLÜ) tegutseb meil rahvusliku kapitali baasil. Nende kasum jääb ühistu liikmeile, s.t Eestisse.
Põlvamaa HLÜ juhatuse esinaine Helle Virt teatab rõõmuga, et nende ühistu liikmete arv hakkab lähenema juba poolele tuhandele ja hoiuseid, mille intress on kommertspankade omast mitu korda suurem, tuuakse ühistusse üha enam. Hoiuraha on ühistu peamine laenuressurss.
Nii nad siis töötavad käsikäes: hoiustajad aitavad laenajaid ja laenajad aitavad ühistut ülal hoida. Nad teevad seda puht kodumaisele kapitalile toetudes. HLÜ-de antud laenud on omakorda kohaliku ettevõtluse mootoriks. Sel viisil teenibki HLÜ-sse ehk ühistulisse rahaasutusse hoiule antud raha nii hoiustajat ennast kui kogu maakonna majanduslikke huve.
Hetkel ootavad HLÜ-d oma laenuressursi suurendamiseks ja tegevuse laiendamiseks riigipoolset rahasüsti. Samas vaadatakse ka kaugemale – mõeldakse ühistulise panga asutamisele. Euroopa Liidu maades on rahvuskapitalil tuginevaid ühistupanku 10 000 ringis. Edukalt edeneb ühistuline pangandus Lätis ja Leedus. Kui sada aastat tagasi oli Eesti Baltimaades ühisliikumise eestvedajaks, siis nüüd oleme Euroopa Liidu riikide seas kindlalt punase laterna rollis.

Poliitikuil on viimane aeg ühistegevuse arendamise põhimõtteis kokku leppida ja seda seadusandlikult toetada. Ei pääsenud meie parempoolsed sotsiaalpoliitika prioriteediks tunnistamisest ja pensionide järsust tõstmisest, ei pääse me ka ühistegevuse ausse tõstmisest. Euroopa Liidu maades moodustab ühistuline pangandus 30%, sealhulgas maapiirkondades kuni 80% pangaturust. Eestis aga kõigub ühistulise panganduse osakaal kindlalt 0% ümber.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)