Arjakas kirjutas raamatu Konikust

Arst ja poliitik Konstantin Konik oli Arjaka sõnul ajaloolastel seni millegipärast kahe silma vahele jäänud ja andmestik tema elu ja töö kohta osutus äärmiselt napiks. Kuid järjekindlus viis sihile – paljude abilistega arhiivides ja raamatukogudes töötades ning suurele hulgale isiklikele headele suhetele tuginedes sai Arjakas maha väärika teosega, mille kohta teine ajaloolane Edgar Savisaar presentatsioonil ütles, et temal on raamat juba läbi loetud ja et ta soovitab seda head teost kõigile, kel huvi Eesti riigi loomise üksikasjade vastu.

Raamatu järelsõnas kirjutab Arjakas, et täna leidub Eesti Vabariigis vähe neid, kes Konikust midagi teavad  – vahest mõni arst ning ajaloohuviline. Esitlusel torkaski silma arstide rohke esindatus: Jüri Kork, Peeter Mardna, Andres Ellamaa.

 Arjakas peab kummaliseks ka asjaolu, et Konikule ei ole riikliku iseseisvuse taastamise järel mälestusmärki rajatud. Ei eksisteeri ka mitte ühtegi biograafiat, kuigi Konik oli kuulus kirurg  ning Tartu Ülikooli arstiteaduskonna teenekas dekaan 1920–1931.

 Konstantin Konik suri 1936. aastal ja maeti riiklike austusavaldustega Tallinna Metsakalmistule. Tema viimased eluaastad olid rasked, sest 1933. aastal haridus- ja sotsiaalministrina töötades ei pidanud tervis ülepingele vastu ja mees varises kokku.

Arjakas tsiteerib klassikuid, kelle järgi ajalugu on mäletamise ja unustamise teadus. „Mäletada tuleb, aga oma rahvuslikke suurmehi unustusse jätta ei saa,“ põhjendab Arjakas, miks oli vaja kokku panna dr Konstantin Koniku elulugu.

Kirjastas Eesti Päevalehe Kirjastus.

 Küllo Arjaka (1959) peamine uurimisvaldkond ongi Eesti poliitiline ajalugu 20. sajandil.

  URMI REINDE

ÕNNITLUS JA TÄNU: Küllo Arjakale ütleb kiidusõnu Riigikogu esimees Ene Ergma. Monograafia „Konstantin Konik. Unustatud suurmees“ täidab tühiku poliitikaajaloos. 

Jaga |