Nädala juubilar SVEN GRÜNBERG 60

Sven Grünbergi muusikapala „Ball“ tutvustamisega algab Tõnis Kahu raamat „Viis + Sõnad. 40 parimat poplugu. Isiklik“ ja trükise juurde kuuluv CD.

„Tulnukad on juba saabunud. Toimub pidu, tantsitakse. On tegelikult üsna tühi hetk, mis, tõsi küll, aimatavat ärevust ja ootust täis. Peagi toimub mõrv ja päris sündmused algavad,“ kirjeldab Kahu filmilõiku, mille Grünbergi pala „Ball“ sisse juhatab. „See väike lugu on tegelikult väga suur,“ arvab muusikakriitik.

Filmile „Hukkunud Alpinisti hotell“ muusikat kirjutades oli Grünberg paar aastat üle kahekümne. Muusikaarvustaja Kahu kirjutab oma raamatus aga nii: „Täpselt 20 aastat enne Grünbergi laulu kirjutas Carl Jung, et nii religioon kui ka lendavad taldrikud tähistavad inimese aukartust psüühiliselt ülivõimsa ees.“

Ühtekokku on Sven Grünberg loonud muusikat ligi sajale filmile. Ühes neist, pealkirjaga „Detsembrikuumus“, laulab naispeaosalist kehastav Liisi Koikson: „Mõnikord päev näeb pikem kui elu.“

Veel on Grünberg loonud muusikat näiteks filmidele „Corrida“, „Naksitrallid“, „Madude oru needus“, „Leiutajateküla Lotte“.

„Muusika annab Lotte-filmile väga palju juurde. Lapsed ehk ei pööra meloodiale filmi vaadates ekstra tähelepanu, kuid sisimas tajuvad nad seda aga usutavasti ikka,“ avaldas arvamust tunnustatud lasteaiapedagoog Ene Kund Jõgevalt.

Loometegevuse lätted ulatuvad loojatel sageli lapsepõlve. Nii on lood ka 1956. aasta 24. novembril sündinud Sven Grünbergiga. Vikerraadio „Jutusaates“ rääkis ta Sten Teppanile, et tema isa oli iseõppinud pianist, kes musitseeris ka džässkollektiivides ning tehnikamehena oli andekas muusikatehnika ehitaja ja remontija. Grünberg mäletab, et kliendiks oli ka Jaak Joala, kes tellis sajavatise võimenduse. Grünbergide kodus käis teisigi tuntud muusikainimesi, sealhulgas Uno Naissoo ja Peeter Saul.

Lõpetades 1976. aastal Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli, jäädvustas Sven Grünberg end muusikaajalukku kui Eestis esimene süntesaatori kasutusele võtja ja siin progressiivse roki ellukutsuja. Süntesaator nagu üks uuendis ikka tekitas algul vastandlikke arusaamasid. Nii on teada, et süntesaatorimuusika kasutamise üle oli Grünbergil vaidlus filmi „Hukkunud Alpinisti hotell“ režissööri Grigori Kromanoviga. Diskusiooni kaasati helilooja Arvo Pärt, kellele Grünbergi ideed meeldisid. Sellest filmist on üldtuntuks saanud muusikapala „Nimetu“.

Grünbergi tuntumateks teosteks teatrimuusikas on „Vanemuises“ lavastatud balletid „Valgus“ ja „Rändlinnu lend“ ning Mai Murdmaa koreograafia „Peegeldused“.

1972–1973 oli Sven Grünberg eestvedavaks muusikuks ansamblile-hardrockgrupile „Ornament“ ja 1974–1976 ansamblile „Mess“, milles ta oli nii heliloojaks ja lauljaks kui ka instrumentalistiks. Mõlemast bändist Grünberg jutustas Klassikaraadios muusikakriitik Margus Kiisile ja Vikerraadio saates „Rokipeerud“ Tiit Karuksile.

„Publik jälgis pakutavat huviga ja esmakordselt kuuljaile oli põnevusttekitav“ – nii on „Messi“ muusikamaailma tulekut iseloomustanud legendaarne Valter Ojakäär. Tema sõnad on jäädvustatud ka tänapäeval loodud „Messi“ albumile. „Eks see on ka teatud kummardus tema poole. Muide, Valter Ojakäär oli üldse see inimene, kelle kaudu „Mess“ üldse pääses salvestama Eesti Raadiosse,“ on Grünberg meenutanud.

Veel on kirjutatud, et „Messi“ kontserdid kujunesid omapärasteks etendusteks intellektuaalidele – suures osas üliõpilastest koosnevale publikule. Selle ansambli loodud kuulsaim teos on kantaat „Küsi eneselt“, mille loomisel osales kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel.

Grünbergi kaheksakümnendate aastate muusika on salvestatud heliplaatidele „OM“ ja „Hingus“. Hingust peab Grünberg ka üheks ilusamaks sõnaks, mis tema arvates ainuomane eesti keelele ja mida on võimatu tõlkida teistesse keeltesse; sama arvab ta sõna „kulg“ kohta.

Seitsmekümnendate algul avastas Sven Grünberg enda jaoks idamaade kultuuri ja budismi. Selle valdkonna tarkuste juurde viis teda Eesti kuulsaim orientalist Linnart Mäll. Grünbergist sai juhatuse esimees 2001. aastal budismiteemalise harituse edendamiseks loodud kodanikuühendusele ja 2002. aastal avalikult tegutsema asunud Eesti Budismi Instituudile, mis regulaarselt korraldab seminare ja loengukursusi, harjutuslaagreid, idakeelte õpetamist.

Grünberg on olulist ja vahetut osa mänginud dalai-laama kõigil Eesti-visiitidel. „Eks dalai-laama tunneb ka mingeid selgeid paralleele Eesti ja Tiibeti vahel. Ajalooliselt on ju nii, et Tiibet on olnud india ja hiina kultuuri vahel nagu meie saksa ja vene kultuuri vahel,“ rääkis kultuurist ja religioonist huvitatud helilooja raadiosaates.

Budismis peab Sven Grünberg väga oluliseks optimaalsete lahenduste leidmise õpetust. „Budismi teine nimetus on ka keskteeõpetus; mitte keskmise mõttes, vaid optimaalse mõttes. Kuidas see kõik alguse sai? Buddha oli äärmises askeesis, istus jõe ääres ja nägi paadiga kaht muusikut mööda jõge sõitmas. Ta kuulis, kui õpetaja ütles õpilasele: kui pillikeel on liiga lõtv, siis pill ei helise, aga kui ta on liiga pingul, läheb pill katki. Seepeale ärganud Buddha askeesist üles, pesnud ennast puhtaks ja võtnud külatüdrukult sööki.“

Kõneldes budismist, on Grünberg toonitanud üht selle sümbolit – kaheksakodaralist ratast. „Ratas tähendab liikumist ja arenemist,“ rõhutab ta.

Veel on Grünberg arvanud, et eksib see inimene, kes ütleb, et temasse poliitika ei puutu. „Iga inimene on poliitikas, kas ta tahab seda või mitte. Mõnes elufaasis ollakse poliitikas rohkem, mõnes vähem.“

2010. aastal tunnustati Sven Grünbergi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, 2013. aastal pälvis ta Muusikapreemia. Kas ja millise tunnustuse toob uus juubel ja kas sellele heliloojale ning kultuuri- ja usundiloolasele pakub uusi väljakutseid Eesti Vabariigi 100. aastapäev, seda saame edaspidi näha.

JAAN LUKAS

Jaga |