Avatud nimekirjad - head vanad asjad

Seevastu tasub tõe huvides ära õiendada üks valimismöllus varju või suisa valega ülevalatuks jäänud seik. Nimelt see, kes (millised erakonnad) olid avatud ja millised suletud nimekirjade alusel valimiste toetajad.

Asjast endast veel niipalju, et põhimõtteliselt on Euroopa Parlamenti valinud riikidest pooleks neid, kel üks või teine valimissüsteem. Eks see kinnita, et mõlemat moodi on võimalik, ja vaevalt, et pool Euroopat on nn ebademokraatlikud riigid.

Eestil nüüd kaks kogemust

Ka Eestis toimusid eelmised valimised 5 aastat tagasi nn avatud nimekirjade alusel, s.t valija hääletas konkreetse inimese poolt ja need omakorda reastusid ringi saadud häälte arvu järgi. Nüüd võisid valijad valida kas erakonna nimekirjade või üksikkandidaatide vahel ehk siis nn kinnise nimekirja alusel.

Tõsi, erakondade nimekirjades olid muidugi reaalsed inimesed, kes nimekirja ja erakonna programme tutvustasid. Kui vaadata näiteks Keskerakonna valimistulemust, siis tehti seda väga hästi. Saime ju praktiliselt senise 1 mandaadi asemel peaaegu 3 kohta kuuest.

Eestil on nüüd head kogemused mõlemast valimisprotseduurist ja selge pilt, kuidas üks või teine viis meie inimestele sobib. Mis aga veel eristas möödunud valimisi seekordsetest, oli märgatav valimisaktiivsuse tõus. Kui 2004. aastal osales vaid 27% inimesi, siis 2009. aastal olid need valimised olulised juba ligi 44 protsendile. See omakorda räägib erakondlike nimekirjadega valimissüsteemi kasuks.

Reform avatud nimekirjade vastu

Nüüd selle juurde, mis parandamist väärib. Juba 2008. a. septembris otsustas Riigikogu põhiseaduskomisjon Keskerakonna ja Isamaaliidu häältega algatada eelnõu avatud nimekirjadele tagasiminekuks. Eelnõu kannab muide minu allkirja.

Avalikkuse surve oli suur ja argumente muutmiseks piisavalt. Eelnõu läbiski novembris esimese lugemise, kus ma seda komisjoni aseesimehena kaitsesin. Kuid mida ei järgnenud, oli eelnõu loogiline lõpp ehk seadusena vastuvõtmine. Vaatamata sellele, et pooldasid Keskerakond koos Isamaaliiduga ja ehk mõni hääl veel, oleks selle saalis kenasti saanud vastu võtta.

Isamaaliit küll tahtis, kuid tegu ei tulnud. Reformierakond ei tahtnud ja suutis oma tahtmatuse ka koalitsioonipartneritele peale suruda. Nii marineeritaksegi avatud nimekirjade eelnõu komisjonis tänaseni.

Tarand oravate, isamaalaste ja sotside vastu

Küll aga on poliitikas kaup kauba vastu ikka levinud olnud. Ja küllap sai ka Isamaaliit midagi vastu selle eest, et järsku enam häälekalt ei toetanud seadusemuudatust.

Seda paraku ei tea Indrek Tarand, kelle peamine sõnum kampaanias oli see, et tema protesteerib nende erakondade vastu, kes ei tahtnud valimisi avatud nimekirjade alusel. Eks nii oligi, et erakonnad, kes olid Tarandi plaani vastu, olid needsamad, keda ta oma suurimateks sõpradeks peab ja kelle vastu ta häälekalt protestis - Reformierakond, Isamaaliit ja Sotsiaaldemokraadid.

Ehk oligi see põhjus, miks Keskerakonna häältesaak teistest erakondadest palju suuremaks kujunes. Tahtsime meie ju sõnale lisaks ka tegu teha! Nii soovitangi taasärganud südametunnistusega Isamaaliidul ja Reformierakonnal algatamise asemel enam algatuste lõpuleviimisesse panustada. Eelnõu seisab poolel teel - toetame selle kiiret vastuvõtmist!

EVELYN SEPP, Riigikogu liige, Keskfraktsioon

[esiletõste]: Ligi 44% valimisaktiivsust räägib erakondlike nimekirjadega valimissüsteemi kasuks.

Jaga |