Valmis Valge paber Riigikogule

Kriisi ületamiseks ja uuele kasvule aluse panekuks koostatud Valge paberi loomise kallal töötas ekspertrühm, kuhu kuulusid Urmas Varblane, Marju Lauristin, Jaan Pillesaar, Erik Terk, Taavi Veskimägi ja Raivo Vare ning Eesti Arengufondi liikmed Siim Sikkut, Marek Tiits, Heido Vitsur ja Ott Pärna.

Vaja on struktuurimuutusi

Eelkõige tunnistasid eksperdid, et Eesti majandussituatsioon oli seisus, kus me oleksime jõudnud kriisi ka väliste majandusolude halvenemiseta. Globaalne kriis on meie olukorda küll raskendanud, mitte aga seda põhjustanud.

Ekspertide hinnangul on Eesti põhimureks struktuurne mahajäämus.

Lahenduseks oleks majanduse kiire ümberstruktureerimine ning samas kriisi mõjude leevendamine. Kriisist väljumiseks ei piisavat ainult üksikutest eelarvekärbetest ja eurole üleminekust. Ekspertide sõnul pole ajaloost tuua pretsedente, kus riigid oleksid majanduse kriisist välja toonud vaid kulusid vähendades. Samuti olevat vaja valmis olla olukorraks, kus loodetud ajal eurole üle minna ei saa.

Struktuursete muudatuste läbiviimiseks olevat vaja üle vaadata mõningad majanduspoliitikas juurdunud seisukohad.

Riik peab olema aktiivsem

Eksperdid leidsid, et riik peab olema majanduse toetamisel oluliselt aktiivsem. Oleks õigustatud eurokriteeriumite mahupiires riigilaenu võtmine vaid investeeringuteks, mitte mingil juhul aga jooksvate kulude katteks.

Meie riigipoolne passiivne välisinvesteeringute poliitika olevat lubamatu. Vaja olevat igati soodustada investeeringuid ja seda just struktuurimuutust toetavatesse ärialadesse. Riik peaks toetama uute ettevõtete loomist ja eraisikute väärtpaberiinvesteeringuid ning parandama toetusmeetmete käivitamise ja rakendamise koordinatsiooni.

Äärmiselt tähtis on ekspertide arvates luua välisinvestoritega suhtlemiseks kõrgetasemeliste esindusisikute ametikohad.

Inimkapitali on tarvis arendada

Töötegijatest rääkides hoiatasid eksperdid esiteks, et õige pea väheneb töötegijate arv Eestis järsult veelgi. Ekspertide arvates tuleks teha kõik koolitus- ja ümberõppeprogrammide tõhustamiseks ning tagada näiteks teise kõrghariduse omandamine riigi kulul. Samuti tuleks liikuda tööjõumaksude vähendamise poole ning seda tuleks teha koos tervise- ja sotsiaalkindlustuse rahastamise ümberkorraldamisega.

Ekspordi toetamine

Ekspertide hinnangul tuleb kiiremas korras astuda samme ekspordivõime kasvu toetamiseks. Selleks on vaja küsida 50-lt suurimalt eksportöörilt: „Mida saab riik teie heaks teha?“ Peale selle olevat juba ammu vaja suuremat riiklikku müügitööd välisturgudel ja meie ärimeestele välismaal igakülgset abi osutamist. Samuti olevat vaja arendada riiklikke tugistruktuure (näiteks logistikakeskusi) perspektiivsetel turgudel.

Tööjõuturg elavaks

Üks tähtsamaid samme olevat aga vaja teha tööjõu ja tööhõive hoidmiseks. Praegune tendents näitab, et meie niigi napp tööjõuressurss valgub välismaale. Kui asi samas vaimus jätkub, võib see spetsialistide hinnangul kaasa tuua Eesti majanduse täieliku kollapsi.

Tarvis on igati soodustada ettevõtluse alustamist. Eksperdid tegid ettepaneku, et maksusüsteem tuleks kohandada nii, et eraisikutel oleks võimalik oma tuludest maha arvata ettevõtlusega seotud kulud ning ettevõtluse algusajal tuleks riigil maksta nn ettevõtjapalka.

Maksueelised peaksid olema ka isikutele, kes tegelevad töökohtade loomise ning säilitamisega. Eriti kui tööle võetakse noori.

Riigi tugi peaks olema igati tuntav, eelkõige just töökohtade säilitamisel. Selleks on tarvis lihtsalt riigipoolseid tellimusi, vajadusel ka hädaabitööde ja -teenuste tellimist.

Hea ja valge paber

Üldiselt oli see igati õige ja hea paber, see Valge paber. Ainus, mis kurvastab, on vaikus, mis tolle dokumendi järel lausa kõrvadele haiget teeb. Jääb mulje, et see paber jääb järjekordseks „linnukeseks“ kellegi tööplaani ja muutub juba küllalt varsti tolmukorra all hoopis „halliks paberiks“.

Jaga |