Eelnõu represseeritute õiguste kaitseks

Toomas Raag,      21. veebruar 2007


Keskerakonna fraktsiooni liikmed Eldar Efendijev ja Evelyn Sepp algatasid okupatsioonirezhiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise, et lihtsustada umbes 650 inimese jaoks represseeritu staatuse taotlemist. Kõnealused isikud olid Eesti kodanikud, kes elasid 16. juunil 1940 Eesti Vabariigi territooriumisse kuulunud Ingerimaal – Peipsi järve ja Narva jõe tagustel aladel.
„Paljuräägitud praktiline probleem tuleb lahendada. See, et nendel aladel elanud inimesed 1944. aastal oma kodudest sundevakueeriti  ehk  neid represseeriti ja nende kodud hävitati, on üldteada," rõhutas Efendijev.
Efendijevi sõnul ei ole sõjategevuse tõttu Eesti Riigiarhiivis kõiki vajalikke dokumente säilinud – seepärast ei saa kohustada neid siis represseeritu staatuse saamiseks riigile taasesitama. „Eakate inimeste asjatu jooksutamine ei ole soliidne ega põhjendatud. Vaja on luua olukord, kus kõik Eesti Vabariigi kodanikud, keda see seadus puudutab, oleksid võrdselt koheldud ning saaksid ka reaalset abi ja toetust nendel põhimõtetel, mis seadusandja on ette näinud," märkis Efendijev.
Sepa hinnangul on vaja seaduses ühemõtteliselt fikseerida, et neil puhkudel piisab talundilehtedest, milles samuti fikseeriti nimeliselt isikud ning koht, kus nad elasid. „Olgu veel kord öeldud, et tegemist on Eesti kodanikega, kes rindejoone eest sundevakueeriti; nad olid valdavalt lapsed, kes koos oma vanematega aeti kodudest välja ja kes elasid kuid metsas, enne kui uuesti dokumendid said," selgitas Sepp.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)