Kes sellise seaduse tegi?

Heino Sõrm,      04. mai 2005


Juba enam kui kakskümmend aastat pole mul vaja olnud töövõimetuslehte, sest pärast esimest infarkti lasti mind töövõimetuna invaliidsuspensionile, mis hiljem vastava vanuse saabudes vormistati ümber vanaduspensioniks. Hiljuti perearsti juures uusi retsepte hankimas käies leidsin ooteruumist haigekassa trükise "Ajutise töövõimetuse hüvitis". Huvi pärast võtsin ühe eksemplari kaasa, et uurida, kuidas see asi tänapäeval käib.
Nüüd lähevad haigusraha maksmisel ja keskmise töötasu arvestamisel arvesse (kui jälgida teksti sõnastust) mitte ainult töö-, vaid kõik kalendripäevad (sh puhkepäevad), aga ka see asjaolu, et haiguspäevade eest makstava raha arvestamine käib eelmise kalendriaasta töötasu alusel.
Nagu väidab "Eesti kirjakeele seletussõnastik" (II kd, I vihik), on kalendriaasta "ajavahemik aasta esimesest päevast viimase päevani" (see kaasa arvatud).
Näiteks, Jaan läks tööle 2004. a alguses, tegi head tööd ja 2005. a tõsteti tema palka tunduvalt. Kui ta 2005. a detsembris haigeks jääb, arvestatakse talle haigustasu 2004. a, seega praegusest tunduvalt madalama palga alusel. Nii vähemalt on see sõnaselgelt kirjas. Millega on see põhjendatud? Ime, et tagantjärele veel hoopis mõnda rubla-aegset aastat aluseks ei võeta!
Arusaamatuse tekitab ka sünnitushüvitis. Seal on kirjas, et "õigus saada sünnitushüvitist väheneb nii mitme päeva võrra, kui puhkusele jäädi eespool nimetatud tähtajast hiljem". Millised need tähtajad on?
Tavaolukorras tuleb naisel jääda sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnituspäeva. Kui aga "raseda töö- või teenistuskohustusi on raseduse ajal arsti otsuse alusel kergendatud", siis tuleb tal jääda raseduspuhkusele vähemalt 70 päeva enne enne eeldatavat sünnitust.
Kas tõesti on nii, et kui raseda töö on arsti nõudel kergemaks muudetud, tuleb tal (et ettenähtud sünnituspuhkuse päevade arvu ei vähendataks) minna sünnituspuhkusele tavalisest 40 päeva varem, raskema töö puhul võib aga rügada seni, kuni sünnituseni on jäänud vaid kuu? Või on selles sõnastuses midagi kardinaalselt viltu?
Omavahel ei taha kuidagi klappida seegi, et alla 10-aastase lapse (olgu ta kui terve tahes) lapsendajal on õigus saada lapsendamislehe alusel hüvitist 70 päeva eest, haige perekonnaliikme hooldaja saab aga hüvitist kuni 7 päeva eest (kestku haigus siis kuu või rohkemgi).
Üsna arusaamatu on sõnastus voldiku lõpuosas:
"Ravikindlustatud inimesel ei ole õigus saada hüvitist, kui ... ajutine töövõimetus algab hetkel, millal kindlustatud inimene on palgata puhkusel, lapsehoolduspuhkusel, osaliselt tasustataval puhkusel või lapsendaja puhkusel." Millega on see põhjendatud?
Selliseid arusaamatusi ja vastuseta jäävaid küsimusi leidus sellel voldikul, mis ilmselt kujutab endast kehtiva seaduse ümbertrükki, teisigi. Näiteks lubatakse aastas töötajale haigustasu maksta kuni 250 päeva eest, töövõimetuspensioni saavale vähemalt 65aastasele töölkäijale vaid 90 päeva eest. Kuidas on lood alla 65aastastega ja töötavate vanaduspensionäridega, sellele sõnaselget vastust sealt ei leiagi. Miks?
Ega seadus äkki meelega nii tehtud ole, et seda suvaliselt tõlgendada saaks?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)