Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Läbiotsimine Hundisilmal – Eesti justiitsvõimekuse tipp!

ANDO LEPS,      23. märts 2016

Läheme ajaloos veidi tagasi. Dialektika (ma küll ei usu, et meie tänased riigivalitsejad on selle filosoofilise terminiga eriti tuttavad) ütleb: ei ole head ilma halvata ja vastupidi. See ongi dialektika tema kõige arusaadavamas vormis.

 

s353

Näiteks, Reformierakond on loomulikult väga hea ja Keskerakond tema esimehe Edgar Savisaare näol väga halb. Dialektiline loogika ütleb ka seda, et miinusmärgiga halb viib ühiskonda edasi ja plussmärgiga hea pidurdab tema edasiminekut.

 Ajaloost on teada, et ladina keel, mis oli Vana-Rooma ülikute keel (loomulikult plussmärgiga), on täna n-ö surnud keel ja sellest välja kasvanud aguli- ehk pööblikeel – itaalia keel (loomulikult miinusmärgiga) – on täna täieõiguslik Itaalia riigikeel.

 Samasugune olukord valitseb praegu ka Eestis. Tallinn (loomulikult miinusmärgiga) areneb võrratult paremini ja kiiremini (siin on töökohti, palgad paremad, elanikkond suureneb, sotsiaaltingimused ei ole halvad jne.) kui ülejäänud Eesti riik (loomulikult plussmärgiga), mille valitsus püüab Tallinna arengut pidurdada ja halvustada.

 (Muide, Tallinn kuulub maailma kümne modernsema linna hulka! Kus on aga Eesti riik? Peaminister Taavi Rõivas asub EL riikide reas eelviimasel, s.t lõdiseval 27. kohal.)

 Hiljuti auditeeris endise justiitsministri, TÜ professori Paul Varuli advokaadibüroo Tallinna majandustegevust ja mingeid rikkumisi seal ei leidnud!

 

Riik peab midagi ette võtma, et pidurdada Tallinna arengut

Nüüd pidi Reformierakond koos istuva presidendi Ilvesega midagi kiiresti ette võtma oma vana vaenlase Keskerakonna ning eriti tema esimehe, Tallinna linnapea Edgar Savisaare suhtes. Nii ka toimiti. Järelikult kutsus riiki valitsev ladvik justiitssüsteemi järjekordselt „korrale“.

Kuid eraldi väärib märkimist üks väga oluline fakt ühe Riigiprokuratuuri töödokumendiga, mille Edgar Savisaare kaasust uuriv riigiprokurör Laura Vaik tahtlikult või kogemata saatis Savisaart kaitsvatele advokaatidele.

Savisaare advokaat Oliver Nääs ütleb, et selle dokumendi oli „algselt loonud riigi peaprokurör Lavly Perling ja viimati muutnud L. Vaik – seega pigem on nii, et L. Perling pani kirja enda jutu punkte ja L. Vaik siis täpsustas ja selgitas olukorda.“ (vt. Oliver Nääs, „Miks ei nähtud Michalis ohtu“, Pealinn, 28.09.15).

Olen Riigiprokuratuuri eelnimetatud töödokumenti lugenud, ja vähemalt selle paberi põhjal (mida arvasid ka riigiprokurörid) ma küll ei näe võimalust (olen töötanud 35 aastat justiitssüsteemis ja olnud ka eriti tähtsate asjade uurija), kuidas sellest saab Edgar Savisaarele „välja võluda“ kohtukõlbliku süüdistuse. Kuid vaatamata sellele Edgar Savisaar ikkagi kõrvaldati kohtuniku määrusega Tallinna linnapea ametikohalt ja sellega oli hiljuti nõus ka Riigikohus.

Selle prokuratuuritöötajate tahtlikult või tahtmata ebaõnnestunud „kriminaalsaaga“ kohta ütleks Jorh Aadniel Kiir, kes oleks sobinud meile täna vähemalt peaministriks, ainult ühe, peaaegu venekeelse sõna – ukraadina.

Vandeadvokaat Nääs meenutab 2012. aastal läbi viidud kriminaalmenetlust, mis sai alguse reformierakondlase Silver Meikari arvamusloost, kus too tunnistas, et tassis (annetas) aastatel 2009–2010 Reformierakonnale temale tundmatut raha (115 tuhat krooni) kilekottides, ning kus nimetatud kriminaalasja keskseks tegelaseks oli tollane justiitsminister (!) Kristen Michal, keda ametist ei kõrvaldatud (vt. Äripäev, 13.03.16).

Mis veel hullem, seesama tegelane hoiab ka täna kinni ühest kõige tähtsamast ministritoolist, majandus- ja taristuministri toolist. Olgu niipalju öeldud, et seda ministrikohta tegelikult meil üldse vaja ei ole. Selle asemel peaks olema kaubandusministeerium, kuid väheharitud valitsus ei saa sellest aru.

 

Viia valitsuskoalitsiooni ebaõnnestumiste jada võiduka lõpuni!

22. septembril 2015 kell 9.55 algab Hundisilmal arvatavasti Eesti kõigi aegade suurimat tähelepanu valitsusmeelses meedias saanud läbiotsimine, mis lõppes alles hilisõhtul kell 23.25. Läbiotsimiste puhul kehtivad teatud reeglid, mida juuratudengitele õpetatakse, kuid nendest ei ole vist mõtet rääkida, sest läbiotsimisest võttis osa üle kümne hästi relvastatud (ja maskides) inimese; see olevat jätnud rohkem militaarse jõudemonstratsiooni mulje.

Meediast on teada, et läbiotsimine algas WC-st, kust kedagi ega midagi ei leitud. Arvatavasti otsiti mõnda isikut või suurt rahasummat. Kuna manukad pole läbiotsimise juures enam vajalikud (?), siis ei ole sellise läbiotsimise käigus, kus eelnevalt on kahtlustuseks või süüdistuseks vajalikud tõendid ebapiisavad, ka võimatu läbiotsijate poolt läbiotsimispaika suurte rahasummade paigutamine, mida siis samaaegselt kuulutatakse läbiotsimisel leituks ja võetakse ka läbiotsimise käigus ära, „tekitades“ niimoodi „suursuguse“ tõendi.

Loomulikult ei ole välistatud, et „teatud vajalikud isikud“ võisid Savisaare haiglasoleku ajal käia Hundisilmal ja „jätta“ või „paigutada“ sinna asju, mis edaspidi menetlustoimingute käigus võiksid omada tõenduslikku väärtust.

Erilist huvi olevat läbiotsijatele pakkunud Edgar Savisaarele kuuluv suur raamatukogu ja arhiiv ning valvekaamerate salvestusseade, mida saaks vajadusel teatud mehhanismi abil edasi-tagasi keerata.

Teatud hämmeldust tekitab asjaolu, et läbiotsimist protokollinud isik, kas siis prokuratuurist või kapost, väidetavalt lõpetab läbiotsimisprotokolli sõnadega – kaasa võetakse ka elumaja?!

Kuulen sellist seisukohta läbiotsimisprotokollis esmakordselt. Kuid mul on tekkinud kahtlus, kas mitte prokuröride Lavly Perlingu ja Laura Vaigu „luhtaläinud“ töödokumendi ning Hundisilma läbiotsimisprotokolli lõpulause vahel ei ole mingisugune, juurakeeles öeldud, kausaalne seos?

 

Keskerakond ja tema esimees Edgar Savisaar olevat halvematest halvemad

Seepärast oleks siinkohal paslik paar sõna poetada 02.03.16 Eesti Ekspressis ilmunud intervjuust Marju Lauristiniga. Ta ütleb, et nn Bakatini lepingust teadis peale Edgar Savisaare ka äsja meie seast lahkunud (paljude arvates vägivaldse surma läbi lahkunud) Tallinna endine linnapea ja KGB likvideerimiskomisjoni esimees Hardo Aasmäe.

Lauristin väidab, et KGB tegelikult ei lahkunud kunagi Eestist, ainult tema kontorid pandi kinni. Samal ajal olevat iga kümnes tudeng olnud Lauristini kinnitusel KGB koputaja.

Tahtmatult tekib küsimus: kust Lauristin teadis selliseid asju nii täpselt? Järelikult oli tema jutu järgi siis ka „40 kirjale“ alla kirjutanute seas vähemalt neli KGB koputajat?!

 

Paar sõna lõpetuseks

Kuna peatselt on ees nii presidendi kui ka kohalike omavalitsuste valimine, siis tuleb loomulikult hoida üleval (ütleme: kõrgel) mingisuguseid hanejalgadele rajatud kahtlustusi Edgar Savisaare vastu, et elimineerida tema saamist presidendiks ja vähendada Keskerakonna häältesaaki kohalike omavalitsuste valimisel.

Miks aga ei näidata Edgar Savisaart kaitsvatele vandeadvokaatidele Üllar Talvistele ja Oliver Nääsile siiani tõendeid, mille alusel teda kahtlustatakse (vt. Pealinn, 19.02.16)?

Lõpetuseks küsingi: kas neid tõendeid tegelikult ongi olemas?

 

[esiletõste] Meediast on teada, et läbiotsimine algas WC-st, kust kedagi ega midagi ei leitud. Arvatavasti otsiti mõnda isikut või suurt rahasummat. Kas manukad pole läbiotsimise juures enam vajalikud?

 

ANDO LEPS, õigusteaduse doktor

 



Viimati muudetud: 23.03.2016
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail