Kellel on õigus ajalugu ümber kirjutada?

Sirje Kingsepp,      08. veebruar 2006


Mina ei ole ajaloolane ega ole selleks ka kunagi saada soovinud. Mulle meeldib tegelda poliitikaga. Poliitikul võib olla ja peabki olema oma arvamus ajaloost ning ühiskonda muutnud sündmustest, ent kui poliitikud hakkavad oma ideoloogia järgi minevikku tõlgitsema, siis juhtub sama mis nõukogudeaegsete ajalooõpikutega: neis oli teatud tõetera, kuid viimane sada aastat ei kannatanud mingit kriitikat.

Samasuguse nõukalaadis erapooliku tõlgendusega sai jaanuaris hakkama Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA). Peamiselt Ida-Euroopa konservatiivide survel võeti vastu paber, mis muu hulgas leiab, et ka praegu on Euroopas veel kommunistlikke parteisid ja nende järeltulijaid, kes pole siiani tunnistanud, milliste kuritegudega nad totalitaarse rezhiimi tingimustes hakkama said. Eestis rääkisid konservatiivid, et selle dokumendi koostamise eesmärk oli Venemaa lõpuks põlvili suruda. Samas pole selles paberis sõnakestki Venemaast, kuid seal on räägitud totalitaarsetest kommunistlikest rezhiimidest, mis eksisteerisid Ida-Euroopas ja NSV Liidus ning mille tagajärjel rikuti rängalt inimõigusi.

Kõik on õige – rikuti jah. Aga mitte sellepärast, et need olid nn kommunistlikud, vaid põhiliselt siiski sellepärast, et need olid totalitaarsed ja ebademokraatlikud rezhiimid. Täpselt samamoodi on totalitaarsüsteemid toiminud konservatiivide võimu all. Pinochet näiteks suutis 1970ndatel aastatel Tshiilis tappa hulgaliselt kommuniste, samamoodi juhtus Hispaanias Franco valitsemise ajal 1939–1975, kui suretati välja baski kultuur ja tapeti kõiki, kelle vaated võimuritele ei sobinud. Tänu Francole suhtutakse Hispaanias kommunistidesse kui demokraatliku riigikorra eest seisjatesse. Totalitaarsed rezhiimid hävitavad oma poliitilisi vastaseid, ja ainus abinõu selliste mõttetute tapmiste vastu on demokraatlik riigikorraldus, kus kõikidel poliitilistel ideoloogiatel on võrdne sõnaõigus.

ENPA poolt heaks kiidetud paber on samas vaid poliitiline akt oleviku ja tuleviku tarbeks. Sisuliselt on see üks samm demokraatia vähendamiseks, elimineerides endisi ja praegusi kommuniste. Selles paberis on mitu korda öeldud, et vaid Valgevenes pole praegu piisavalt demokraatiat kommunistide hukkamõistmiseks ja et demokraatlike riikide endised kriminaalsed kommunistid peaksid patte kahetsema.

Muidugi peavad kurjategijad oma tegude eest vastutust kandma, kuid ENPA pole kohtuorgan ega ajaloolaste klubi, vaid poliitikute jututuba, kus võetakse vastu poliitilisi dokumente tuleviku tarbeks. See „dokument" on vaid relv erinevates valimisvõitlustes, ning põhjust väriseda on kõigil, kes kunagi kommunisti nime kandnud.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)