Parteide järjepidevuse ajaloo lühikursus

15. veebruar 2006


Möödunud nädalal nimetas Ühendatud Rahvapartei end ümber Konstitutsioonierakonnaks. Esmapilgul veider nimi kannab siiski sisu ja järjepidevust. 1905. aastal, vaid 10 päeva pärast seda, kui Vene keiser oli andnud parteide loomist lubava oktoobrimanifesti, asutati 27. oktoobril Riias Balti Konstitutsiooniline Partei. Sama aasta 4. novembril asutati ka Tallinnas Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond, mille programmis seati põhieesmärkideks kaasa aidata põhiseaduslik-monarhistliku riigikorra kehtestamisele ning parlamendi valimist kõigi elanikekihtide osavõtul. Valdavalt baltisakslaste partei platvormis köitis aga ka eestlasi kohalike keelte vaba kasutamise nõue, kohustuslik ja tasuta rahvakool, ülikooli autonoomia ja omavalitsuste iseseisvus. Partei pooldas kubermangude süsteemi säilitamist, kus kohapeal otsustataks ainult haridus- ja majandusasjade üle. Eeskujuks polnud seejuures Poola ega Soome, vaid Ukraina. (Vt. Rein Toomla raamat „Eesti erakonnad", Tallinn 1999).
Praegustest Eesti parteidest deklareerib ise oma tsaariajast pärit järjepidevust Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Esimest korda iseseisvunud Eesti Vabariigi parteidest leidis taasiseseisvunud riigis järgija ka Maaliit, mis on tänaseks kadunud. Erakondade registris on veel alles Põllumeeste Kogu. Isamaaliit, mis eitab oma seost Pätsu samanimelise ainuparteiga, on aga täna Riigikogus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)