Tõde on tõde

EVELYN SEPP,      15. märts 2006


Estonia laevahukk ja sellele järgnev on olnud algusest peale poliitiline küsimus – meeldib see meile või mitte. Iseasi, kas rohkem sise- või välispoliitiline, strateegiline või päevapoliitiline küsimus. Kindel on see, et tosinkond aastat on selle juhtumi uurimine rikkunud rohkem elavate, mitte aga surnute rahu. Selle eitamine oleks silmakirjalik. Küll ei saa tõde olla poliitiline, vaid valus, ebameeldiv, ebamugav.
Parem öelda see kõik otse välja ja niiviisi säilitada uurimise vähimgi usaldusväärsus ka avalikkuse silmis. Lõppude lõpuks on just avalikkuse rahuldatud uudishimu ja õiglustunne need, mis annavad nii sõjatehnika veo asjaolude kui ka võimaliku laevahuku põhjuste uurimisele vajaliku legitiimsuse.
Mul pole mingit põhjust kahelda, et tosinkond aastat tagasi toimetanud rahvusvahelisse uurimisgruppi olnuks kaasatud liiga vähe kompetentsi, kuid veelgi rohkem oli seal huvisid. Väga erisuunalisi huvisid, millel on olnud oluline mõju nii toonase uurimise käigule kui ka ilmselt selle tulemusele.
Ma ei usu, et aastal 2006 oleks Eestil vaja jätkata "poliitilist korrektsust" ja teeselda teravate küsimuste mitteküsimist. Millal siis veel kui mitte nüüd, mil Eestil on olnud piisavalt aega oma kotipoisistaatusest välja kasvada?
Sõjatehnika vedu uuriv parlamendikomisjon on seni õnnestunult vältinud päevapoliitilisi karisid. Me ei alustanud kohalikest valimistest, me ei alustanud ka toonaste peaministrite ja tänaste kolleegide Mart Laari või Andres Tarandi küsitlemisest. Tänase seisuga olen veendunud, et see oli õige samm. Kuid vale oleks nende küsitlemisest üldse loobuda. Olgu siis korralised valimised tulemas või mitte.

Umbes aastapäevad tagasi, pärast seda, kui Keskerakonna esimene katse moodustada parlamendis uurimiskomisjon ummikusse jooksis, arutasin tekkinud olukorda kadunud Sirje Pihtiga. Minu kitsikus oli lihtne: kuidas säilitada poliitikuna usaldusväärsust, kuidas veenda avalikkust selles, et minu ainus eesmärk oli ja on läbi murda senisest vaikivast müürist ning anda meile kõigile võimalus tõe väljaselgitamiseks. Tolleaegsed stenogrammid ja hääletusprotokollid peaksid olema kõnekad allikad veendumaks, et parlamendi uurimiskomisjon ei sündinud kõigi rõõmuks ja suurel toel. Kuid vähemalt tänaseks on selle sammu vajalikkust samm-sammult tunnistama hakatud, ja eks seegi ole märk parlamendierakondade kasvamisest. Ma vähemalt loodan seda.
Sirje nõuanne mulle oli aga lihtne: loomulikult oled sa poliitik, loomulikult teed sa poliitikat, kui sa aga seisad õige asja eest, siis toetataksegi sind valimistel õige asja eest. Ja nii peabki olema! Valimised toimuvad ikka iga nelja aasta tagant, tõe otsimine võib mõnikord aga palju kauem aega võtta.

Poliitikuna jätsin vahele sügisesed kohalikud valimised. Põhjusi oli rohkem kui üks, kuid nende seas ka see, et, olles uurimiskomisjoni moodustamise mootoriks, tahtsin iga hinna eest säilitada selle ettevõtmise usaldusväärsust ja tagada, et kahetsusväärse ajalise kokkulangevuse tõttu laevahuku aastapäevaga ei saaks mind keegi süüdistada selle õnnetuse ärakasutamises valimiskampaanias. See oli minu isiklik otsus.
Kui nüüd keegi aga arvab, et, käivitanud protsessi 2004. aasta lõpupäevil, jätan ma kellegi heameeleks vahele ka 2007. aasta parlamendivalimised, siis peaks ta varakult oma vaimset tervist kontrollima. Kui ma ei oleks poliitik ja kui Keskerakond poleks seda initsiatiivi toetanud, poleks me vähemalt tõe otsimisel sammugi edasi astunud.
Olgu öeldud, et 1994. aastast tänaseni on toimunud palju valimisi, kuid ma ei mäleta, et mõni ajakirjanik oleks varem süüdistanud neid poliitikuid, kes kunagiste sündmuste keerises olles nn hea valimistulemuse nimel midagi ei teinud ja vait olid. Seepärast ei ole kellelgi õigust ja põhjust täna poliitikuid süüstada ka vastupidise eest!
Parlamendikomisjon sõuab pigem tasa ja targu. Valitsuskomisjoni lõppraport on arutusel juba homme. Musta südametunnistusega inimestel on põhjust väriseda, õigete hõlma ei hakka keegi. Ükskord tuleb tõde välja niikuinii!

KESKMÕTE:
Estonia laevahukk ja sellele järgnev on olnud algusest peale poliitiline küsimus – meeldib see meile või mitte.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)