Maardu võib saada ja peab saama ärikeskuseks

 Kuid magalareputatsioon, mis Maardule külge jäänud, ei oma midagi ühist tegelikkusega.

Maardu on linn mitme näoga. Siin asuvad rahvusvahelise tähtsusega Muuga sadam, tööstusrajoon Vana-Narva maantee ääres, tehnopargid, Kallavere elurajoonid, heakorrastatud puhkealad ning imeline Maardu järv.

Paljud Maardu elanikud töötavad kodulinnas asuvates tootmisettevõtetes, transpordiettevõtetes, ettevõtetes, mis teenindavad transiidivedusid. Uudised Venemaalt tuleva transiidi pidevast vähenemisest löövad valusalt Maardu huvide pihta. Seoses veomahtude vähenemisega viimastel aastatel on situatsioon suurimas meresadamas halvenenud. Kahjuks on üha rohkem spetsialiste Maardust sunnitud otsima tööd Tallinnas ja teistes lähilinnades.

Venemaa ja Euroopa vahel

Transiidi vähenemine Venemaalt mõjutab Eesti raudteesektorit, sadamate tööd ja merevedude mahtu. Viimase üheksa aasta jooksul on Muuga sadamas lakanud funktsioneerimast söeterminaal, kaua aega oli konserveeritud teraviljaterminaal. Osa ettevõtteid ja ladusid pandi kinni, palju spetsialiste jäi tööta. Kui 2006. aastal võttis Eesti Raudtee päevas vastu 32 rongi, siis tänavu kevadeks see vähenes 4–6 rongile.

Kaheldamatult on kõigel sellel omad põhjused: veomahud Venemaalt vähenevad, kuna naftahinnad katastroofiliselt langesid ning toimus Vene ekspordi ümberorienteerumine oma sadamatele Balti mere ääres. 2017. aasta lõpuks kavatseb Venemaa riiklik korporatsioon "Transneft", kes on Venemaa naftatranspordis liider, täielikult loobuda naftaproduktide ekspordist läbi Balti riikide sadamate. Kaubaveod suunatakse Ust-Luuga ja Primorski sadamasse, samuti Novorossiiskisse. Kaubavahetuse vähenemisele Venemaaga on oma jälje jätnud ka Euroopa Liidu sanktsioonid ja maailmamajanduse seisukord.

Maardut on alati nimetatud Eesti transiidipealinnaks. Kuid  täna vajab Maardu uut arenguimpulssi, uut arengumudelit.

Maardu teel Euroopasse

Olulisemaid faktoreid linna stabiilseks arenguks võib saada rahvusvahelise raudtee Rail Baltic ehitamine, sest see ühendaks Eestit Kesk- ja Lääne-Euroopa riikidega, aga ka naabermaadega. See võimaldaks kaupade kiirvedusid põhja-lõuna-suunal ja vastupidi, aastas 16 miljoni tonni ulatuses. Projekti raamides ehitatakse Tallinnasse rahvusvaheline raudtee-reisiterminaal; kaubavedude terminaal kavatsetakse ehitada just Maardu territooriumile. See loob tõsise alternatiivi konteinervedudele veoautodega ja merekonteinerite veole, eeskätt Soomest Kesk-Euroopasse läbi Balti riikide sadamate.

Maardu linna majandusprogramm

Viimastel aastatel on Maardu elanikkond vähenenud, samas on aga linna eelarve enenud, tänu minimaalse töötasu tõusule ja riigidotatsioonide kasvule.

Juba täna on selge, et lähiaastatel osutuvad võimalikuks uued koondamislained mõnedes linnas paiknevates ettevõtetes. Töötuse kasvu ilmse ohu ees peaks linnavõimude esmane ülesanne olema inimeste toetamine, kes satuvad keerulise elusituatsiooni ette. Samas on iga võimu efektiivsuse näitajaks mitte sotsiaalse toetuse tase ja maht, vaid tingimuste loomine, et inimesed ise tuleks endaga toime ja oleks ise võimelised teenima.

See on igavene dilemma: kas anda inimesele kala või õng? Maardu jaoks peaks selleks õngeks saama ettevõtluse arendamise programm – tuleb välja töötada selge majandusplaan ja selliste ettevõtete motivatsiooni süsteem, kes loovad uusi töökohti.

Kohalikule võimule on jõukohane olla professionaalsete konsultatsiooniteenuste provaider, et aidata ettevõtjatel leida investeeringuid ja vajalikku finantstoetust erinevatelt fondidelt. Koostöös Töötukassaga võivad Maardu võimud kaasa aidata spetsialistide ümberõppe korraldamisele. 

Ettevõtjate toetamise plaanid, aga ka äriinkubaatorite ja kvalifikatsiooni tõstmise keskuste loomise projektid on kirjas erinevate Maardu poliitiliste jõudude vahel sõlmitud koalitsioonileppes. Kuid selle programmilise punkti täitmise juurde võimud veel asunud ei ole. Maardu arengus kätkeb endas suurt potentsiaali endise Eesti Fosforiidi territooriumi muutmine nüüdisaegseks vabakaubandustsooniks. Siin ilma riigi toeta ja Euroopa struktuurifondide abita toime ei tulda.

Lähimal ajal valmistatakse ette ja võetakse vastu linna tähtsaim finantsdokument – eelarve 2017. aastaks. Linna juhtkond ja rahvasaadikud peavad arvestama tänaste reaalsustega ning leidma vahendid äritegevuse stimuleerimise programmiks, võttes endale vastutuse linna saatuse eest.

Maardu vajab investeerimispassi

Täna arendab Maardu rahvusvahelisi sidemeid, et tuua linna majandusse investeeringuid. Partnerite hulgas on kompaniisid Hiinast, Valgevenest, Kirgiisiast jm. Mullu külastas Maardut Kirgiisia delegatsioon, tänavu võtsime vastu äridelegatsiooni Hiinast. Ometi ei saa spontaansed kontaktid kedagi rahuldada. Selleks, et koostöö areneks stabiilselt ja efektiivselt, vajame "Maardu investeerimispassi". See oleks ametlik dokument, mis sisaldaks täielikku informatsiooni linna investeerimiskõlblikest objektidest ning oleks nii paberkandjal kui ka elektroonilises versioonis, tõlgituna põhilistesse Euroopa keeltesse, samuti ka hiina ja vene keelde.

Peame vaatama tulevikku optimismiga ja töötama nii, et meie ootused täituksid. Meie enda jaoks. Meie laste nimel.

NIKOLAI DEGTJARENKO,

Maardu linnavolikogu liige (Keskerakonna fraktsiooni aseesimees), PhD

Jaga |