Kagu-Eesti vajab regionaalpoliitilist tuge

Järgmise aasta eelarve kulude ja investeeringute maht on  10,58 miljardit eurot ning tulude maht 10,33 miljardit eurot.

Eelarve koostamisel peeti silmas nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ning sidusust.

Lühikese aja jooksul oleme astunud kaalukaid samme. Koalitsioonil on selge eesmärk oluliselt suurendada
keskmise ja väiksema palgaga inimeste sissetulekuid, parandada arstiabi kättesaadavust, suurendada Eesti
põllumeeste konkurentsivõimet. Keskerakond valitsuses on seisnud ka selle eest, et kohalikud omavalitsused saaksid paremini korraldada elu, lähtuvalt piirkonna vajadustest.

Uuest aastast jõustub tulumaksureform ning selle vastuvõtmiseks on otsused langetatud. Kuid tegevus järgmiste ambitsioonikate sammude kallal on juba algatatud.

Üheks oluliseks prioriteediks on valitsusel märgitud 1000 riigipalgalise töökoha viimine pealinnast välja – maakonnakeskustesse. Teatavasti on selle nimel töö käimas. Kuid kui Ida-Virumaale on kavas viia 250 töökohta, siis Kagu-Eesti maakonnad saavad kolmepeale esialgu arvestada kõigest mõnekümne täiendava töökohaga. Kagu-Eesti, kui ühe Eestile strateegiliselt olulise piiriäärse regiooni, arengut toetavad tegevuskavad ning strateegiad, mis on viimased 20 aastat rääkinud piisava asustuse hoidmise olulisusest piirkonnas ja vajadusest paremini kaasata seal elavaid inimesi. Leian, et meie julgeolek on paremini tagatud, kui piiri lähedal elab piisavalt inimesi, kes on lojaalsed ja tunnevad ennast vajalikena. Kui soovime, et  inimesed Kagu-Eestisse elama jääksid  või tahaksid sinna elama asuda, peab neil esmalt olema piirkonnas tööd.

Sarnaselt Kagu-Eestiga on ka Ida-Virumaa jäänud teistest maakondadest maha mitmete sotsiaal-majanduslike näitajate poolest. Heameel on, et  Ida-Viru arenguprogrammi sisulised arutelud on jõudnud valitsuse kabinetti ning tegevus selles suunas käib.

Sarnast arenguprogrammi vajame tegelikult ka Kagu-Eestisse. Riigi suunatud toetus aitaks suurendada piirkonna heaolu ning ühiskondlikku sidusust. Arenguprogrammi väljatöötamisel on aastate jooksul kohalikul tasandil peetud kümneid töökoosolekuid ja kohtumisi, kuid oleme alati üheskoos valmis neid jätkama, sest piirkonna elujõulisus sõltub otseselt kohaliku kogukonna väsimatust tahtest selle nimel pingutada.

Kuid piirkonna areng peab olema eesmärgiks meil kõigil, nii valitud rahvasaadikutel kui ka kohalikel elanikel. Oluline on, et meie fookus säiliks ning töökoosolekute pidamistest jõuaksime reaalsete sammudeni.

Lõpetuseks tahaks tuua ühe näite multifilmist „Horton“, kus elevant leiab lilleõielt kübeme, millel avastab, et on sarnane elu nagu meie planeedil Maa. Kõik elanikud seal kübeme peal suudavad teha tugevat koostööd ja karjuda nii kuis jaksavad, et tõestada sellele maailmale, kus elab elevant, et ka nemad on olemas. Nende koostöö viib sihile, ning hukkamisest pääseb nii neisse uskunud elevant kui ka lill, mis toimetatakse turvalisse kohta, et elu kübemel saaks jätkuda.

Olen seda multifilmi laste kõrval kordi näinud ja alati seostub see meie piiriäärse Eestimaa saadikute tööga. Selleks, et meie probleeme teadvustataks, meisse usutaks ning meid mõistetaks, peame kõik koos ka seda sõnumit väsimatult edastama!

KESKMÕTE: Heameel on, et  Ida-Viru arenguprogrammi sisulised arutelud on jõudnud valitsuse kabinetti ning tegevus selles suunas käib.  Sarnast arenguprogrammi vajame tegelikult ka Kagu-Eestisse.

ANNELI OTT,

Riigikogu liige, Keskerakond

Jaga |