Omavalitsused panevad seljad kokku

12. märtsiks oli Tallinna linn kutsunud Rahvusraamatukogusse kokku omavalitsuste esindajad üle Eesti, et arutada valitsuse lööki allapoole vööd – omavalitsuste tulubaasi vähendamist kokku ligi 3 miljardi krooni ulatuses. Sellega läks riik oma eelarvekärbete tuhinas ülekohtuselt omavalitsuste vastu, kuigi oli ka teisi ja paremaid kohti, kust kokku hoida. Seega jäid omavalitsustegelased seisukohale, et riik tahtis meelega omavalitsusi nõrgendada ja, mõne käredama kõneleja sõnul, koguni halvendada omavalitsuste positsiooni enne sügisesi kohalike volikogude valimisi.

Kohalike omavalitsuste foorumil osales üle 300 omavalitsustegelase ligi 100 omavalitsusest. Foorumit juhtisid Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut (Keskerakond) ja Rõngu (Tartumaa) vallavanem Aivar Kuuskvere (Rahvaliit).

Esiettekande pidas Tallinna linnapea  ja foorumi üks initsiaatoreid Edgar Savisaar. Tema sõnum oli lühidalt selline: kui suurem osa omavalitsusi jääbki pärast kärpeid veel pinnale, satub kolmandik valdu-linnu siiski pankrotieelsesse seisu. Ka pidas Savisaar kogu haldusreformi-temaatikat kärpeteema summutamiseks ning seega tähelepanu majanduselt ja kriisinähtudelt kõrvale juhtimiseks. Tulubaasi äralõikeid aga nimetas Savisaar otsesõnu demokraatia likvideerimiseks. Lahendustena nägi Savisaar inimestele tegeliku olukorra selgitamist, ühiselt Riigikohtu poole pöördumist kärpimiste vaidlustamiseks ning Euroopa organisatsioonidelt abi otsimiseks, sest Euroopas on ennekuulmatu, et üks riik läheb omavalitsustele jõhkralt kallale, selle asemel, et neid raskustes toetada.

“Ega solidaarsus ei tähenda seda, et kõik kannatavad võrdselt. Solidaarsus tähendab, et tugevam aitab nõrgemat,” sõnas Savisaar.

Harjumaa Rae vallavanem Raivo Uukkivi (KE) tegi maaelu kriisiolukorrale süvaanalüüsi, tunnistades, et praeguste hädade põhjused on 1990. aastate alguses ja räpakalt tehtud omandireformis. “Maa anti kiiresti õigusjärgsetele omanikele; maa võeti neilt, kes sel maal töötasid. See tekitaski tänased probleemid – inimesed hakkasid maalt ära liikuma tõmbekeskustesse. Kiiruga tagastatud maa tegi külad tühjaks,” rääkis Uukkivi.

Uukkivi sõnul ei osanud Tallinnas elav omanik maaga midagi peale hakata, mistõttu omandireform kujunes äraspidiseks. Kõige tipp on tema sõnul aga see, et need, kes toona selle reformi organiseerisid, tegelevad täna haldusreformiga. Uukkivi arvates peab riik nüüd maksma väga kallist kooliraha ja looma töökohad maal tagasi. “Kool, lasteaed, kultuur, sport – 90ndatel olid kõik need,, mis omandireformiga likvideeriti, maal olemas,” selgitas Uukkivi ja küsis: kas keegi tunneb täna süümepiinu omandireformi pärast?

Ka Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin väitis, et Eesti sipleb 90-ndate aastate valeotsuste tagajärgedes. Ta nimetas omavalitsuste vastu suunatud eelarvekärbete autoreid “mõisahärradeks”, kes suhtuvad omavalitsustesse nagu oma talupoegadesse. Stalnuhhin ennustas korteriühistute pankrotte, kuna töötud ei suuda enam kommunaalkulude eest maksta.                                   “Kas keegi kujutab ette, kui lasteaias lõhkeb kanalisatsioonitoru, aga omavalitsusel pole parandamiseks 20 tuhandet krooni kuskilt võtta?” küsis Narva linnajuht. Ta tegi  ettepaneku, et Eesti võiks järgida 1930-ndate USA eeskuju, kus riik tellis abitöid ja pani töötud väikese palga eest tööle, et laekuksid maksud ja inimesed saaksid vähemalt elementaarsed teenused. “See, mida näeme, on koonerdamine. Koonerdamine pole kokkuhoid,” hoiatas Stalnuhhin.

Ettekannetele järgnesid sõnavõtud – kõik murelikud ja rahulolematud riigi poolt peale surutud variandi pärast. Vinni vallavanem Toomas Väinaste pahandas, et otsuseid teevad kogenematud inimesed. “Kui omavalitsusi oleks juhitud nagu Eesti riiki, oleksime veel hullemas seisus,” ütles Väinaste. “Jüriöö läks meil nahka, Vabadussõda läks täppi, Balti kett läks ka täppi – mis on edasi saanud? Oma juhid tõmbavad oma riigil kõri kinni.”

Väike-Maarja volikogulase Jüri Aaviku väitel riik ja omavalitsused ei ole Eestis partnerid, ametnikud ei ole pädevad ja aetakse teerullipoliitikat. Ka Võnnu vallavanema Aivar Kaldjärve (Tartumaa) järeldus oli, et valitsus tahab demokraatia kohtadel elimineerida.  “Mis väärtust on seadustel, mis muutuvad üleöö?” imestas Kaldjärv.

Haapsalu volikogu liige Jaanus Karilaid kutsus omavalitsustegelasi üles seljad kokku panema nagu 1989.–1990. aastal. “Ajakirjandus itsitab valitsusega kaasa ja inimesed ei saa aru, mis toimub,” avas Karilaid veel ühe tahu omavalitsuste muredes – ajakirjandus ignoreerib tõelisi probleeme.

Tartu linnavolikogu esimees Olev Raju kinnitas oma majandusteaduslikult positsioonilt, et pöörane allakäiguspiraal on võimendumas, ahelreaktsioon on lahti lastud ja, mis kõige hullem, sellesse suhtutakse süüdimatult. Tähtvere vallavanem Jüri Varik hindas, et Uukkivi esitatud omandireformist tulenevatele põhjustele võib lisada ka maareformi ja põllumajandusreformi. Variku sõnul on vaid üks samm täieliku kaoseni, sest “ei ole vastuseid, milliseid projekte kavandatakse, kui palju need maksma lähevad, kuidas korraldatakse teenused ning kes kannavad poliitilist ja rahalist vastutust kõige toimuva eest”.

Tõrva linnapea Ülle Juht küsis, kas Eesti “ühiskonna esimees” saab ikka aru, misasi on kohalik omavalitsus, ja vastas ise: see on elulaad. Ta viitas olukorrale, et majanduskriisi, sotsiaalkriisi ja õiguskriisi üheaegsus tähendab katastroofi. “Oleme sisult demokraatlik ja vormilt diktatuuririik,” lõpetas ta.

Paide linnapea Kersti Sarapuu kõneles usalduse kaotusest riigi vastu ning Helmut Hallemaa Viljandist ütles otse välja, et valitsuse ettevõetud kärbete eesmärk oli suurimale omavalitsusele Tallinnale ärapanek.

Abja vallavanem Peeter Rahnel aga lõpetas sõnavõtud meenutusega, et 12. märts on kord ajaloos juba olnud päev, mis tõi kaasa pöördumatud tagajärjed – 1934. aasta riigipöörde.

Meedia omavalitsustegelaste kokkusaamist peaaegu ei käsitlenud, nimetades üle-eestilist muret “keskerakondlikuks”, mida see erakond võiks ju võtta komplimendina, kui ei oleks nii kurb. Üks juhtreformiste, justiitsminister Rein Lang nimetas valitsuse pressikonverentsil omavalitsustegelaste foorumit (nätsti!) sabbatiks.

 [fotoallkiri]  TÄISMAJA: Siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku oli tulnud omavalitsusjuhte – isamaaliitlasi, reformiste, rahvaliitlasi, sotse, rohelisi, keskerakondlasi ja parteituid, arutamaks, kuidas ajada eesti asja maal olukorras, kus valitsus läks omavalitsuste vastu.

 URMI REINDE

urmi@kesknadal.ee

ÜHISPÖÖRDUMINE, mille võttis Tallinnas 12. märtsil 2009 vastu kohalike omavalitsuste foorum 

Täna Rahvusraamatukokku nõupidamisele kogunenud enam kui 300 omavalitsustegelast tegid ühispöördumise, milles omavalitsusfoorum protesteerib Eesti demokraatlikku, euroopalikku ja põhiseadusele tuginevat elukorraldust õõnestava poliitika vastu, mis kahandab ka ühiskonna võimekust toime tulla majanduskriisiga, ahendab oluliselt majanduse taaselustamise võimalusi ning kahandab terve Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar tõdes, et hetkesituatsioonis on omavalitsuste tulubaasi kärpimine lubamatu ning lühinägelik – lähitulevikus toob see endaga kaasa veel tõsisemaid probleeme. "Kärped tegevuskuludes ja investeeringutes toovad kaasa ahelreaktsioonina töökohtade vähenemise nii avalikus kui ka erasektoris, mis omakorda tähendab maksutulude kahanemist ja seeläbi uusi eelarvekärpeid, mis taas tõstatab töökohtade vähendamise küsimuse," lausus Savisaar. "Valitsus ei taha teadvustada tõsiasja, et omavalitsused on need, kelle kulutused rasketel aegadel pigem suurenevad, seda just hättasattunud inimeste abistamiseks. Omavalitsused tunnevad vastutust inimeste ees. Leiame, et valitsus on käitunud vastutustundetult. Sellega ei saa omavalitsused kindlasti leppida."

Pöördumises nõutakse selle aasta riigieelarves esialgselt ettenähtud tasandusfondi taastamist summas 1,431 miljardit krooni (praegu puudu 330 miljonit krooni), kohalikele omavalitsustele eraldatava üksikisiku tulumaksu määra taastamist vähemalt 11,93 protsendile (praegu puudu vähemalt 300 miljonit krooni), maksukorralduse seaduse muutmist eraldi ettemaksukontode sisseviimiseks riigi- ja kohalike omavalitsuste tulude kogumiseks, et oleks tagatud omavalitsustele nendele kuuluvate tulude tegelik laekumine. Samuti europrojektidele vajaliku omafinantseeringu katmiseks riigipoolset toetust, valla- ja linnaeelarve seaduse muutmisega omavalitsussektorile kehtestatud laenukohustuste võtmise täiendavast piirangust loobumist, puuetega inimeste hooldajatoetuse maksmise taastamist riigieelarvest , kohalike teede hoiuks ette nähtud vahendite taastamist esialgselt riigieelarves ette nähtud tasemeni summas 378 miljonit krooni.

Samuti toetab omavalitsusfoorum Tallinna kavatsust pöörduda põhjaliku hagiga Riigikohtusse jämedalt ning sihilikult põhiseadust ja Euroopa kohalike omavalistsuste hartat rikkuva Vabariigi Valitsuse vastu, kuna valitsus rikub põhiseaduses ja hartas sätestatud kohalike omavalitsuse finantsautonoomiat, omavalitsuste rahastamise stabiilsuse, proportsionaalsuse, õiguskindluse ja solidaarsuse põhimõtteid. Foorum kutsub sarnaseid hagisid esitama ka teisi omavalitsusi.

Omavalitsusfoorum leiab, et Eesti omavalitsused ja meie liidud peavad oma riigi valitsuse poolt sügavalt ebaõiglase kohtlemise osaks saanuna senisest tugevamalt väljendama ning kaitsma oma positsioone Euroopa institutsioonide kaudu, selleks moodustab omavalitsusfoorum Eesti omavalitsustegelastest Tallinna eestvõttel välisdelegatsiooni Euroopa Omavalitsuste Kongressis (CLRAE), Regioonide Komitees (CoR) ja Euroopa Kohalike Omavalitsuste ja Regioonide Nõukogus (CEMR) Eesti omavalitsusühendustega liitunud ning ka sinna mittekuuluvate omavalitsuste esindatuse paremaks koordineerimiseks.

Foorum taotleb järelvalvemenetluse algatamist omavalitsusharta põhimõtete jämeda rikkumise pärast Eestis.

Ühtlasi nõuab omavalitsusfoorum, et Vabariigi Valitsuse poolt kavandatavas haldusreformis oleks tagatud iga omavalitsuse õigus ise läbi viia sisemisi ümberkorraldusi, mida peetakse vajalikuks kohalike elanike huvidest lähtuvalt. Omavalitsusfoorum toetab vabatahtlikkusel ning elanike huvide arvestamisel põhineva haldusreformi jätkumist.

Ka julgustab omavalitsusfoorum Eesti üleriiklikke ja maakondlikke omavalitsuste ühendusi ning ühendustesse mittekuuluvaid omavalitsusi kaitsma üheskoos omavalitsuse kui inimestele kõige lähema võimutasandi huve.

Omavalitsusfoorum tuleb uuesti kokku 21. mail k.a. Tallinnas.

Jaga |