EPL sündis ja jätkab poliitilise projektina

21. november 2001


Hans H. Luik rõõmustas Rootsi Bonnieri grupilt 1998. aastal Mariebergile müüdud meediaosakute tagasiostu üle. Eesti Ekspressi, SL Õhtulehe ja Ajakirjade Kirjastuse (kaks viimast on tal kahasse Norra Schibstediga) aktsiate puhul on Luige rõõm kuidagi mõistetav – tänu kahjumiaastatel toimunud liitmistele, optimeerimistele ja palkade külmutamisele on firmad kergesse kasumisse jõudnud.
Megakahjumit tootva Eesti Päevalehe puhul on aga tegu pigem poliitilise projektiga - Rahva Hääle erastamisel sellisena alustanud leht jätkab vanal viisil. Seni hoidis lehte suure tähega Isamaalisel kursil 50% omanik Jaan Manitski (EÜS). Pigem meediaärile orienteerunud (ja ebaõnnestunud) rootslaste lahkumisel EPLi isamaaline suunitlus ilmselt tugevneb veelgi. Aasta enne valimisi, kui Postimees püsib Reformierakonna tuules, on Isamaaliidule ja Mõõdukatele eluliselt oluline säilitada EPL. Selle nimel võidi riiklikest säästudest tagada ka lehe kahjumi katmist (Luige kinnisvaraäril on kokkupuutepunkte riigiga piisavalt). Alles pärast kohalikke ja Riigikogu valimisi üritab Luik EPList ehk oma osa soomlastele mehele panna.
Kuni Luige ja Schibstedi peamiseks kasumiallikaks Eesti meediaäris on ühised firmad, ei taastu turul äriline ega publitsistlik konkurents ning ajakirjanike palgad püsivad sügavkülmas. Järgmisel aastal teeb õukonnameedia meeleheitliku katse kolmikvõimu säilitamiseks - võrreldes 1999. aastaga läheb see tunduvalt kallimaks, kuid seekord on kolmikul kasutada maksumaksja raha.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)